Sámis 22

Sámis

22/2016

gitta 1943ii heargesáhtut fievrridedje logiduháhiid

roasmmehuvvon soalddáhiid eret soahtešiljus ja vášá

laččaid orutsoahtelinnjáid duohkin virttisvuhtii.

Heargeráiddut bukte 17 000 tonna báhčinneavvuid

8000 soalddáhiidda soahtešiljus. Sápmelaččat herggii-

guin ja reagaiguin ledje sovjehta soahtehommáin oas-

sin. Sámiid bargun lei fievrridit bombbaid, nisttiid ja

bargoveagaid measta geainnohis Guoládatnjárggas. Sá-

mit geavahedje herggiid sihke geasset ja dálvet doalvut

dálkasiid, eará birgejumiid soalddáhiidda soahtešiljus ja

soahteneavvuid nugo bombbaid ja bážanasaid soahte

veagaide. Ollu sápmelaččat oassádalle maiddái ofe

lažžan soahteveagaide, ja dát lei erenoamáš deaŧalaš

áigodagas go illá ledje geainnut guovllus. Sápmelaččat

ledje oahppásat eatnamiidda ja ledje deaivilat mehciid

vádjolit. Lujavvris (Луяввьр/Lovozero) oassádalle 800

albmá soađis. 250is dáin gahčče soađis.

Ruošša historjjás leat leamaš guokte háhku. Nubbi há-

liidii ođasmahttima ja oarjemáilmmi guvlui rohttet, ja

nubbi fas háliidii doalahit árbevirolaš, nationalisttalaš

ja oarjemáilmmi-vuostálas beliid. Čára Stuorra Biehtár

(1672–1725) geahččalii ihcalis jođihit Ruošša oarje

máilmmi guvlui. Riikka ledje guhká stuorradálloeaiggá

dat oaivugasat ráđđen, ja sii "oamastedje" boanddaid

geat elle sin vuollásažžan ja sin hálddus ledje maiddái

eanaš oassi guovllu eatnamat. Ruoššariika cevzzii Napo

leona fálleheamis 1812is. 19. jahkečuođis lei riika ok-

ta Eurohpa stuorraválddiin, muhto vádjit ođđaáigásaš

vuohta vuhttui ohpit ahte ohpit. Ruošša vásihii golbma

váldegomiheami oktan nuppástumiiguin 1905–1917

áigodagas. Golggotmánurevolušuvdna 1917is vuolgga

huvvui go ruoššaálbmot siđai láibbi, gilvvaeatnama

ja ráfi maŋŋá go guovvamánurevolušuvnna ođastusat

1917is eahpelihkostuvve. Čára bidjui eret virggistis.

Golggotmánurevolušuvdna Vladimir Lenin láideste

miin dagahii Sovjetlihtu ásaheami.

Maŋŋá revolušuvnna julggaštii Lenin ávžžuhusčuorvu

ma "čorget eret vahátlaš divrriid ruošša eatnamis". Sin

geaid eai dalán goddán, lei várra sáddejuvvot bággo

bargoleairraide, mat ledje huksejuvvon duhtadit Revo

lušuvnna gallánkeahtes nealggi. Riikka galge ovdánaht-

tit friddjandahkat olbmuid. Dađi bahábut de dát šattai

roassun, lei nu ollu veahkaájolašvuohta ja bahávuohta.

Golbma stuorra terrorbáru ledje roassun sovjehtalaš ál-

bmogii: Boanddaid joavkoolggosádju 1929is–1932is,

Moskvaproseassat 1936as-1938is (golbma stuorra,

almmolaš proseassa ovddeš njunoš kommunistabello

daga miellahtuid vuostá) ja olles álbmotčearddaid

bággofárreheamit 1940is. Ásahedje GULag (Glavnoje

Upravlenije Lagerej) mat galge fáŋgageasehemiid ja

interneremiid hálddašit. Leairraid huksemat lassánedje

maŋŋá Molotov-Ribbentrop-lihtu 1939is (ii-fállehan-

lihttu gaskal Sovjet-Lihtu ja Duiskka). Hirbmat judnis

leaira- ja giddagasvuogádat ásahuvvui miehtá Sovjet-

Lihtu. Eanemus bahábeakkálmasat ledje Sibiirjá leair-

rat, muhto dákkárat ledje miehtá dán stuorra riikka,

davvin gitta Franz Jovsset riikii, nuortan gitta Bering-

nuorrái. Dáid leairraid jápmologut ledje miljovnnaid

mielde. Riga Memorial Society almmuhii dáid leairraid

kártta ja dárkilis listtu. Merkejuvvon 650 leairrain oaid-

ná ahte Davvioarje-Ruoššas leat 34 ossodaga mas leat

velá vuollálasleairrat, giddagasat, gaskaboddosašleairrat

viidásut fiervrrideapmái, bargoleairrat ja steavllidan-

sajit. Oktiibuot ledje 1976 leairra, 273 giddagasa ja 85

giddagasa silolaš miellabuhcciide. Olbmuid sáddejed-