Sámen 1

16-17 / 64

16 Sámen 1/2014 Sámen 1/2014 17
guohtomlágan mij javlaj juhte Gånågisá åvdåstidd­
je máhtij rádjat boatsojsámev åvtåt tjæros nubbáj
jus ieme bájkke sjattaj ilá basske dajda boahttsujda
ma lidjin.
Dat guhti rájaduváj ietjá tjerruj, naggiduváj jåhttåt.
Jus sábme le vuostemielak ja ij jegadam jåhttåt, de
máhttij Gånågisá åvdåstiddje sáhkkudit suv, vaddet
sunji ådå jåhtemájgev ja alep sáhkov jus ij jåhttå.
Jagen 1925 sjattaj láhka garrasabbo ja danna jiena­
duváj juhte Gånågisá åvdåstiddje máhtij sáhkku­
dit sámev ja máhtij giehtadallat ja jådedit dan sáme
boahttsujt ja dat sámes rávkkat mávsov.
Konvesjåvnnå Svieriga ja Vuona gaskan sjattaj fáb­
mogis jagen 1923 valla juo jagen 1919 gå dat dåhkki­
duváj, de álgij sámij jådedibme Gárásavvunis oar­
jás. Jagen 1919 båhtin 6 fámilja Sirggáj. Jagij gas­
kan 1923 ja 1925 båhtin moadda juohkusa, tjoahk­
káj 15 fámilja. Dajs jåhtin 2 fámilja vijdábut gitta
dajda tjærojda maj namá li Luokta Mávas ja Ubme­
je tjieŋäldie.
Sárá Harnesk (riegádam Hurre) lij 11 jagák gå sij jåh­
tin Könkämä tjæros. Sån subtsas sij giesset åvddå­
la gå sij jåhttåjin lidjin hivástahttám ietjasa dålusj
sijdabájkijt Sválessuollun dalloj gå oadtjun diehtet
sij etjin desste goassak galga bessat boahtet ruop­
tus dåhku:
Mij hivástahttijma dievájt, muorajt, giergijt ja
bálggájt. Muhtema tjierrun ja ándagisánudin
dajnagå sij jáhkkin dát vierttij årrot Jubmela
haddomij dæjvvam lij sijáv. Dajna gå sån lij
mánná, de sån ij dádjadam juhte dát jåhtem ij
galggam máhttet divoduvvat. Valla vuorrasappojs
vuojnij sån dát viertti årrot juoga siellde mij lij
sijáv ládam.
Ådå boahtte sij årrujin duojda dájda bájkijda maj
namá lidjin Læjbájávrre, Ruotjajávrre, Rávda­
luokta, Gutjávrre ja Vájsáluokta. Valla 1920 jagij
maŋŋegietjen de tjåhkanin ienemusá Vájsáluok­
taj ja Ænonjálmmáj, duosi Vuojatæno ja Sváltjájågå
gaskaj, gånnå aj Jåhkåmåhke sámij årudagá lidjin.
Jåhtem dájda ådå bájkijda rávkaj máhtukvuodav
hiebadallat ietjasa viessomav ja bargov vidjurij mil­
ta. Ij binnemusát guoskaj dát vuohkáj gåktu boaht­
tsujt sujttit.
Könkämä kŋamŋa tjæron sij lidjin sirddám åres
boahttsujt váhtjamijs gidá årromsajen. Sij båhtin
muohttaga nanna bájkkáj man namma le Guomoj­
vuohppe. Danna sij årudin gætjo gidájt ja dassta de
noadehiergij giesse årudagájda merragáttijn. Nuor­
ra ålmmå jåhtin váhtjamij suollujda gånna da ráfen
bessin årrot ja njoallot miesijdisá.
Gå gasskagiesse bådij de jåvsådin boarrásap ålmmå
ja nissuna aktan ietjá elujn. Dat lij vanj dan dieh­
ti gå váhtjama ja miese galggin bállit ráfen sij lidjin
sirddám váhtjamijt. Giesijt båtjeduvvin áldo dåssju
duolla dálla. Miese bessin njammat nav gåk sihtin.
Valla tjavtjan båhtjin sij juohkka biejve ja siján de
lidjin sierra båhtjemgerda Guomojvuohpen.
Vuostasj jagijt ådå sajen gæhttjalin sij anedit åres
boahttsujt ja váhtjamijt sierra dagu åvddåla, val­
la dav vuogev vierttijin sij ruvva hiejttet. Ådå báj­
ken lidjin ållu ietjá vidjura gåktu sujttit boahttsujt.
Ja duodden dasi de lij viehka duojkke gáhttit vaj
boahttsu e maná nuortas dagu «sijddaj.»
Vuostasj jagijt lidjin sámijn unnep juohkusa, val­
la dalloj lij nav váttes anedit daj smávva juohku­
sij ælojt sierra. Dan sadjáj farra de dahkin stuorra
juohkusijt gej ælo guohtun giesijt aktan. Da boaht­
tsu ma guohtun Oarje- ja Nuortta-Vájsán sjaddin de
navti stuorra aktisasj ælo.
Gå æjvvalijma
Uhtsi Jånni giehttu gåktu sij vuostasj bále æjvvalin
daj gudi lidjin ieme årro:
Vuostasj giese gå årojma Vájsán, ællim miján
vanntsa. Luojkajma vantsav mij lij jávrregát­
ten, vantsav mij lij daj gudi dajn åvdutjis årrun.
Maŋŋela dan giese de båhtin sij vádtse mijá år­
romsadjáj. Stuorra soahppe siján giedan. Mij bal­
lájma ja ussjolijma de dal gåddåli mijáv. Valla æl­
lim da boahtám dårutjit. Soahppe lidjin danen gå
sij galggin rastedit jågåjt, valla ejma dal mij dav
diehtám.
Mij de buorástahttalijma danna ja subtsastijma
mij lijma luojkkam vantsav. Sij javllin dat lij ham
riekta. Ællim åvvå suhton midjij. Guoljok Nils Erik
javlaj muhtem ságastallamin juhte ieme årrojn lij
ænndu vuorbbe gå ådå boahtte lidjin risstagisá.
Etjin da boahttsujt suoláda jalik garroda.
Valla nuorttasámij ja jåhkåmåhkegij æjvvalibme ij
lim huoman buorre. Guhkken ierijt. Vuostasj jagijt
manáj sijá aktanviessom muhtemærráj buoragijt.
Valla gå jagij gaskan 1923 ja 1925 båhtalin ienep fá­
milja gænna tjoahkkáj ållo boahttsu, de sjattaj dil­
le åvvå ietjá.
Ådå boahtte jåhtin sæmmi bálggájt ja guododin
sæmmi giessebájkijn gå ieme sáme. Guohtom báj­
kijn ma lidjin gaskan Låddejågå, Vájsá, Gájssemiero
ja rijkarájá sjattaj boatsojlåhko moattegerdak ienep
gå åvddåla. Ådå boahttij giesseårudagá sjaddin
sæmmi sajijda gånnå má ulmutja juo årrun åvdutjis
ja gånnå ieme årro guododin ælojdisá gå lidjin jåh­
temin alás várijda ma lidjin rijkarájá lahka.
Jåhkåmåhkega aj lidjin hæjttám dav dålusj ællosu­
jtov gå båhtjin. Sij desste e båhtjåm giesijt ja sij
ælojtluojttin guohtsat viehka vejdalis. Ij lim åvvå
ietjá máhttelis. Jåhkåmåhkegij boahttsu sehkanin
Gárisvántoj boahttsujda. Giesijt dal dat manáj muh­
temærráj buoragijt.
Oarbbusa Nijlas lij 17 jagák gå sån ja suv guokta
vuorrasap vielja vierttijin jåhttåt Könkämä tjæros.
Sån giehttu sij jåhtin Gieruna tjadá:
Miján lidjin guhka rájdo ja Gieruna oarjjelin
dejvadijma mij ietjá sijdaj ma aj lidjin oarjás jåh­
temin. Gájkaj ælo masstadin ja dassta sjattaj ak­
ta stuorra ællo.
Mij lajtasdijma bajás Gálasluspes vuostasj vuolle­
gis ja vuovdedis Girjjásin. Ejma mij diehtám gåg­
gu jåhtulak manáj. Dan diehti lidjin agev nágina
gudi tjuojggin åvdån gudi gæhttjalin åhtsåt gåggu
lij buoremus mannat.
Sáme dajn tjærojn majt mij vásijma, ællim ájn jåh­
tegoahtám ietjasa æloj alás. Dan diehti besaj­
ma mij váni váttesvuoda dagá jåhtet badjela Girj­
jása ja Báste tjæroj várijt. Mij bådijma Bætsásj­
jávrráj ja dan jávre nuorttasj giehtje baktu dajda
várrerijdajda ma lidjin Stuor-Juleva jávrregáttijt
vuollelin Stuor-Muorke. Danna mij de rastedijma
Láŋgasjávre oarjásj bælláj ja ganugáhtijma æloj­
dimme Gierggama bájkijda.
Buoragijt manáj ja ejma mij bieste åvtåk boaht­
tsuv moaddot nuortas. Gierkambaskan lij miján
lárkkem. Da gudi galggin vijdábut oarjás, lárkkin
ietjasa boahttsujt sierra. Ællim dessti miján råh­
to gudi lijma jåvsådam gåsi galgajma. Mij jådijma
álás ållu suojmma.
Mij årojma nágin ijáv Jierttajávre gáttijn ja dan­
na mij vuojnijma Suorvádámmav jali ietjá bágujn
Suorváduvdagav vuostasj bále. Lidjin tsieggimin
dav valla ællim ájn dulvvadam jávrev. Mij jådij­
ma alebuj desik bådijma Ænonjálmmáj gånnå mij
årudijma nágin ijáv. Dassta Gutjávrre oarjásj bæl­
láj gånnå mij årudijma njoallomájgev. Maŋŋela
giesen jådijma mij ietjama gådij dåk Låddejåhkåj
mij sjattaj mijá giesseårudak nágin jagijt.