Table of Contents Table of Contents
Previous Page  46 / 80 Next Page
Information
Show Menu
Previous Page 46 / 80 Next Page
Page Background

46

Sámis

22/2016

Birrasiid 1920 rahčagohte muhtu­

mat Bálágis vuođđudit sáme­

searvvi Ofuohta-guvlui. Njunnošis

goittot ledje oahpaheaddjit Nils

Johnsen Sarri ja Henrik Kvandal ja

boazosápmelaš Pehr Tuuri. Juovla­

mánu 21. beaivve 1920 de vuođđu­

duvvui Ofuohta sámesearvi.

Čoahkkin dollui Kalvåsen-skuvllas

gos Kvandal lei oahpaheaddji. Nils

Johnsen Sarri válljejuvvui ovda­

olmmožin ja Henrik Kvandal čállin.

Guovvamánus 1924 searvi

mearridii lágidit sierra

sámelisttu

dan jagi stuorradiggeválgii. Henrik

Kvandal (1865–1950) finai jahká­

saš Májajávrri čoahkkimis ávžžu­

heamen lullisápmelaččaid searvat

listobargui. Dasa vulggii fárrui Elsa

Laula Renberg gii šattai listtu nub-

Lullisápmelaš Daniel Mortensson

ii dorjon sámegiel oahpahusa skuvl-

lain. Son doaimmahii áviissa Waren

Sardne 1910–1913 (ja mii fas ilmmai

1922–1927).

Govva: Noras arkiiva.

bin evttohassan. Listtu njunušin lei

Henrik Kvandal. Listu oaččui dušše

badjelaš 100 jiena, mii šlundudii

Kvandala.

Sápmelaččat eai leat vel

doarvái láddan ovttas bargat,

son

šuohkiha

Waren Sardne

áviissas

01.11. 1924.

Dáruiduhttinpolitihkka lei garran ja

čájehii ahte lei váttis doallat heak­

kas Norgga beale sámi servviid,

mat oanehis áiggis heite doaib­

mamis. Dasa lassin muhtumat

hoavddain jápme dáid áiggiid. Ja

Waren Sárdne

-áviisa ge heaittihuv­

vui. Sámiid hávkadeapmi álbmo-

gin orui menestuvvamin, goittot

Norgga bealde, gádde áŋgireamos

dáruiduhttit. Dan einnostii Finn­

márkku skuvladirektevra. Muhto

maiddái muhtun dutkit ledje dan

oaivilis, earret eará lappologa J.

Qvigstad gii 1935:s dovddahii:

Go

sápmelaččat … jávket, de mearkka­

ša dan ahte geavahišgohtet dáčča

biktasiid, eallinvuogi ja giela ja hei-

tet hupmamis sámegiela, sii dalle

gehččojit dáččan.

Muhto nu ii geavvan – álfárot. Nup-

pi máilmmesoađi maŋŋá rievdago­

đii eiseválddiid oaidnu sámiid hár-

rái. Ja sámi ofelaččat válde ovddas­

vástádusa. Sii bosádedje heakka

sámi servviide mat ledje jaskko-

dan ovdal soađi. Sin barggut ledje

de vuođđun dasa mii lea gohčo­

duvvon

Sámi lihkadussan.

Daid bir-

ra čilget govvateavsttaid bokte.