Sámis 33

áŋgiris gažaldagaid ja čájehit sáhkkiivuođa iešguđetge fáttáide, vaikke vel it beroštivččii áššis namuhan vea- ra. Ja dasa lassin galggat vel áddet buot maid oahpa- headdji buljarda doppe katehtera duohken. MAŊŊÁ SKUVLABEAIVVE DE viimmat beassá deaiv­ vadit skihpáriiguin, dakkár searvvis gos eai leat nu alla vuordámušat dutnje. Singuin beasat leat “don ieš” ja beare suohtastaddat. Galggašii goit jáhkkit ahte nu lea! Muhto, dávjá lea nu ahte leat juo gárvves šiehtadusat skihpáriiguin deaivvadit maŋŋá skuvlla gos dal de. Eará šiehtadeamit sáhttet leat ahte galgá searvat muhtin hárjehallamii dahje speallat ovttas muhtin online spea- lu. Jos ii geargga searvat buot dáid doaimmaide, de lea ballu ahte olmmoš massá juoidá suohttasa dahje ahte skihpárat eddot go ii leat várren áiggi sidjiide. Jos dal galgá olahit ja doalahit muhtin muddui sosiála stáh- tusa, de ferte gal geargat servvoštallat singuin. FACEBOOK, TWITTER, INSTAGRAM ja eará sosiála­ mediat gáibidit maid olu árgabeaivvis. Ferte čájehit ahte lea virkui ja doaimmalaš. Galgá muitit beaivvá­ laččat almmuhit gova Instagramii vai fidne eanet čuovvuleaddjiid. Govva sáhttá leat mátkegovva, meahccegovva dahje málistangovva. Sosiálamedia geavaheaddjit vurdet ahte čájehat man buorre ja eren­ oamáš eallin dus lea, vai sii galget gillet čuovvut du profiila. Mađe eanet čuovvuleaddjit dus leat sosiála- mediain, dađe stuorát stáhtus dus lea sosiálamediain ja skihpáriiddát searvvis. Ja gii bat ii háliidivčče leat bajimuččas dien hierarkiijas. “PLING” GULLO TELEFOVNNAS, “muitte otná hárje- hallama!”. -Ammes nu, otne lea vel hárjehallan! Hárje- headdji vuordá ahte leat hárjehallan maiddái astoáig- gis vai bisut buori “forpmas”. Ja de dieđušge galggašit maiddái lihkostuvvat gilvvuin ja galggašit vel sáht- tit čájehit ahte don leat oppa sávri, itge váibba nu jođánit. VAIKKO BEAIVI JA vahkku lea juo leamaš guhkki, de ferte vel muitit fitnat galledeamen áhku ja ádjá. Soai vuordiba ahte galggašit leat siivui ja šaddat buorre­ dáhtolaš olmmožin. Juohke háve go čákŋala sudno stohpui, de láveba cealkit “man somá ahte asttat guos- sis fitnat!”. Vuordiba dus ahte galggašit várret áiggi guldalit ja jearahaddat mo sudno bajásšaddan lei ja mo servodat lea rievdan sudno nuorravuođa rájes. Máinnasteaba áŋgirit dan birra go soai leigga nuo- rat, dalle gal duođai fertejedje lihkkat ovdal go spiidni buskii. Dalle lei vuosttažettiin gusaid bahčit, sávzzaid biebmat, čáziid guottašit stohpui ja návehii, dasto murret ja háset. Ja illá orruleamen geahčči go áhkku ja áddjá vuos álgiba muitalit sudno ovddeš bargguid birra. Jađe easkka go buot dieid de ledje bargan, de lei viehkalit luopmániid čoaggit. Ja sis han eai lean gal vuojánat, muhto liikkáge čogge fárpaliid mielde, čuđiid lihttera luopmániid. – Na vuoi, vuoi! Ammal mun in galggašii gal váidalit ahte mus lea nu hušša go gulan sudno mánná- ja nuorravuođa doaimmaid birra. Muhto, mis han eai leat otne šibihat maid bahčit, eaige sávzzat ja eaige leat áiddit maid divvut. Ja čáhci gol- gá kránas ja luopmániid ii gávnna šat fárpaliid mielde. Maid bat mun dasa veaján go servodat rievdá. Áiggit leat rievdan ja mášiinnat leat váldán badjelassii ovddeš áigge bargguid sihke buriid ja bahá beallai. Ja mun ferten čuovvut ovdáneame. Nu dat áiggit leat riev- dan ja in mun dasa veaje maidige. Somá lea dieđusge Sámis 33/2021 49