Sámis 33

Sámis 33/2021 45 sieiddi fas báikái. Musea lei ovttaoaivilis das, muhto si­ djiide šattai seammás váttisvuohta, go Guovdageainnus hálidedje doalvut sieiddi dan rievttes báikái. Nammalas- si dohko gos dat lei vižžojuvvon, guhkkin duoddaris, vári alde. Ja dat lea olles museála jurddašanvuogi vuostá ahte bidjá muhtun objeavtta dien láhkai fas lundui, ahte dohko billašuvvá áiggi mielde. Lei han sivva manin dážat hálidedje dan museii, vuoi seailluhit máhttu dehálaš sá­ me árbevieru birra. Muhto ferte go sieidi leat museas dušše dan dihtii vuoi dážat ohppet ođđa ášši? Nu mo várra leat ádden dás, de Pareli doalvvui sieid- di, muhto seammás mearridedje ahte sieidi lea ain oassi folkemusea čájáhusas, muhto dál lea kopiija sieiddis, ja čájáhusoasi namma lea “sieidien som kom hjem igjen”. Sieidi dasto leamaš museas muhto ii leat šat museas oassin dan čájáhusas, danin go maiddái dat duohta- vuohta ahte muhtun objeakta lea dolvojuvvon eret sáhttá muitalit dehálaš áššiid Norgga historjjás. Eárá artihkkalas veahá maŋŋelis girjjis, maid Sunna Kuljok – gii lea kurator Ájttes Johkamohkis – lea čállán, lea gis sáhka nuppi sieiddis, ruoŧabealde. Dat lei maid oaivegávpotmusea, Nordiska museas Stockholmas, ov- dal go sápmelaččat sihte dan báikái fas Johkamohke­ guovlluide. Muhto dat sieidi ii beassan várrái vuolgit, dat bođii ruoktut ja fárrii baicce Ájtte museii, gos lea čábbát biddjon čájáhusoassin. Dat lea danin go Ájtte mie- las eai sáhttán dáhkidit ahte sieidi oažžu ráfis orrut jus dan dolvvošedje ruovttoluotta dan báikái gos dat oktii váldojuvvui eret. Dasto dat guokte sieiddi sáhttet čájehit ahte repatrieren-áššis sáhttet leat goabbatlágan bohtosat go álbmot ieš beassá mearridit mii galgá geavvat sin dávviriiguin. Diekkár parallellat ja erohusat lea okta daid miellagiddevaš áššiin mat gevvet go lea nu máŋggas geat čállet seammá ášši birra. Lohkki čielgasit oaidná makkár vuoruheamit daid stuorra museain lea, ja mo sin praksisat earránaddet guđet guimmiineaset. Lea maid čielga erohus das mo Norgga beal museabargit dego Pareli ja Káren Elle Gaup čállet repatriašuvnna birra ja mo hoavda Inger Jensen čállá seammá fáttá birra. Erenoamážit Pareli teavsttas lea čielggas ahte son dovdá dán barggu hui bures, navdimis buoremusat buoh- kain, go dat leamaš su bargu nu guhká. Ja go de lohká Jensena teavstta, gos čállá čielgasit ahte repatrieren lea dehálaš, muhto liikkáge lasiha “what should be kept in mind is that the museums collected and preserved im- portant elements from Sámi culture for the benefit of la- ter generations”, ja ahte vaikko sii eai livčče dál bargat seammaláhkai go mo dalle dolin dahke, de lea goittotge buorre ahte seailluhedje daid dávviriid. Soaitá leat riek- ta, muhto seammás, ii bat mis leat kultuvra mii lea álo geavahan dávviriid dassášii go dat nohket. Lea go oarje­ máilmmi gáibádus ahte galggašii seailluhit dáid dávviriid vuoi oidno ahte mii leamaš dáppe? Livččiimet go son mii ohcalan dan maid sii eai viežžan dolin, ja mat dasto livčče nohkan ja jávkan dan dihtii go min máttarváhnemat eai šat darbbašan daid? Jus mii ieža mearridat Girjjis lea oktiibuot 17 artihkkala, ja okta dain masa mun liikojin buoremusat lei Gro B. Ween-artihkal gos son čállá eanet teorehtálaččat dan repatriašuvnna birra, ja namaha postkoloniala teoretihkára Achille Mbembe, gii čállá dan birra ahte mo oarjemáilmmi museadutkit eai sáhte mear­ ridit mo reasta máilmmis gálget láhttet daid objeavttai- guin. Inger Jensen, gii lei nubbijođiheaddji NFM:as, nama- ha ahte dat objeavttat mat sis leat, lea dakkárat maid leat gávdnan ja vurken dalááiggi mihtuid ja eavttuid mielde,