Sámis 32

Sámis 32/2020 31 ge olles bihtá. Okta teoriija, maid háleštin eará geahč­ čiin, lea ahte go lea sáhka bieggamilluin, de sápme­ laččat leat dat rivttes eadni, ja min eana fas dat mánná. Muhto ii oro heivemin, go ii dáidde leat sáme árbe­ vierru vuordit ahte gávdno duopmár gii oaidná ja ádde dan. Erenoamažit go diehtá mo manná measta buot sáme riektesihkkarvuođain eanáš diggeáššiin. Balan dat gerget hukset viehka máŋga industriguovllu miehtá min eatnamiid ovdal go deivet diekkár jier­ bmás duopmára. Ja go dat teoriija ii oro doallamin deaivása, de galggašii dieđusge nubbi teoriija, muhto dat mus ii leat, eará go ahte teahteriis lei miella namu­ hit ovtta sámi álgo ideologain, Edvard Masoni, ja son finai Kiinnás, ja doppe čálle Krihttarieggá. Gávdno dak­ kár teoriija man namma lea Ockhama ráhkkenniibi (dahje varra Ohkkáma sámegilli), mii dadjá ahte álki­ mus čilgehus dávjjimusat lea riekta. In dieđe mo dat doaibmá dalle go ii oro gávdnomin álkkes čilgehus. NUPPI BIHTÁS MAID oidnen ii lean ge nu ollu čilge­ muš, dat lei Etniid ulloliinnit , ja ferte vissa dovdat sih­ ke etniid ja ulloliinniid jus galgá áddet das áktánasat. Dat ii leat juoigankonsearta, ii ge leat dánsačájálmas, ja ii goittotge leat teahter, vaikko lea viehka teatrálalaš. Áidna maid lean sihkkar lea ahte dat lei dušše sáme­ gillii. In šaddan háleštit eará olbmuiguin geat ledje oaidnán dan, gullat maid sii oaivvildedje, muhto lean hui diehtáŋgir mo lei oaidnit jus ii máhte [davvi] sámegiela. Ii fal dan dihtii ahte áddejin nu olu eanet koreografiijas vaikko máhtán sámegiela ja vaikko dovddan dálá áiggi dánssa viehka bures. Ledje ollu lihkahusat, eai fal dakkár mat čoakkalmasain leat, lei eanemusat ollu ovddos maŋos. Vuos coggat linnii ja de fas nuollat, ja de lebbet buot liinnid láhttái, ja de ieš fierrat láhtis. Oappážagat eaba lean guovttá lávd­ dis, lei farus dánsejeaddji, ja vel moattis earát, de mun eanáš smihtten ahte goittotge geavai mii nu lávddis, eai lean dušše ulloárpput biđgejuvvon mieh­ tá buot. Muhto ii lean miellagiddevaš, dan doah­ paga vuođđomearkkašumis, miella ii giddanan dasa, in fáhten dan nu gohčoduvvon rukses árppu . iI lean dakkár vásáhus mii dávjá dáhpáhuvvá ártegis performance -dáidagis maid mun láven ribahit čuovvut (danin go lean nearda ja mu mielas lea somá), dat gos olmmoš fáhkka fáhte juoidá, gos ádde maid dat lea geahččaleamen muitalit, dahje orru goit ahte ádde – Giedtine – hvem eier vinden?