Sámis 29

Sámis 29/2019 57 OKTA SÁMI BÁRDNI lei sogŋostallamin ovtta čáppa sámi niidii. Muhtin háve son lei fitnan oastimin viin- ni márkanis, ja de manai dan nieidda lusa soagŋuide. Dat sámi bárdni jearai nieiddas, go lei viinni addán dan niidii ja su váhnemiidda, de jearai dan nieiddas: «Háliidatgo don boahtit munnje eamidin? Dalle galg- gat veahkehit mu viesu doallat ja dikšut ja bahčit mu bohccuid.» — «In mun dieđe, háliidango mun dutnje eamidin.» De nieida álggii luođi rohttestit. De dat niei- da juoigá: «In mun dieđe, háliidango mun du alccesan isidin, vaikko leat han don gal čáppat.» NIEIDA LOHKÁ JA juoigá hui garrasit: «Jus don leat mu rivttes isitávnnas, de galggat dahkat munnje guvssi ja čáppa guvssi ja sabehiid galggat munnje maid dahkat. Go leat sabehiid dahkan, go daiguin boađát, ja beasan daid oaidnit, de galggan muitalit áiggungo dutnje eamidin.» DE HEITTII JUOIGAMIS. DE DAT SÁMI bárdni vulggii fas iežas ruktui, ja vulg- gii vuovdái, čuohpai sabetávdnasiid, ja gukseávdna- sa. De dagai guvssi ja sabehiid. Go dan lei dahkan, de vulggii dan nieidda lusa. Go bárdni bođii nieidda lusa, de čájehii guvssi ja sabehiid niidii ja rohttestii luođi ja logai: «Jus don it hálit mu alccesat isidin, de mun gul gávnnan eanet čáppa nieiddaid. Muhto jus it don mu hálit, don it gul galgga beassat muhtun áigái náitalit. Mun lean gul noaiddes bárdni.» DE NIEIDA VÁSTIDII: «Na mun gal háliidan du, guhte leat munnje čáppa guvssi ja sabehiid duddjon. De oainnán, ahte mun oaččun čáppa isida, čeahpes leat maid, mun oainnán.» DE JUHKE SOAGŊU, de dolle heajaid. Halász, Ignácz (1887): Svéd-lapp nyelv III: Ume- és tornio- lappmarki nyelvmutatványok. Budapest. Siiddut 164–166. Jussi Ylikoski Soagŋu Ole Samuel Elsvatn (1866–1911), Aarporte 1886 mielde