Sámis 29

Sámis 29/2019 53 gåatatjasse jïh gihtji: «Mejtie naaken fïjne almetje daesnie?» Dle jeehtin: «Ij leah goh daesnie naaken fïjne, faavroes almetje; daesnie leah barre göökte rupmies jïh vesties almetjh.» Ij gujht gånka dejtie vesties almetjidie sïjhth. DAN GÅALMEDEN BIJJIEN dle dïhte gaelliesskodtje darjoej seamma laakan, goh evtebi biejjiej. Dle stoere veelkes hierkie bööti jïh jeatja tjaebpebe gaarvoeh åadtjoej. Dïhte pååjke faavroes sjïdti barre ïpmerijhketi. Dle gaelliesskodtje dam pååjkem gihtji, guktie jååktan gåaradamme. Dle dohte jis pååjke svååri, gåaradi barre hijven-laakan. Dle dohte gaelliesskodtje jeehti, edtja geehtedidh dan biejjien, ihke ij gåaredh datnine dan biejjien ov-lyhkelege. Dle dïhte vöölki, edtja dåarodh, dle akte dan pååjken juelkiem tjoehpesti. Dle dah prinsessah lin dennie klaasesne vaartesjeminie. Dle dïhte nööremes prinsessa jïjtjse lijniem våålese loejhtele, edtja dïhte pååjke jïjtjse juelkiem åadtjodh gaaredidh. Goh iehkede sjïdti, dle dïhte gånka jov lea vitneme jïh dïhte pååjke vihth hierkien siejpeste bïksi, dle dïhte hierkie njulhtji bijjelen muvrem jïh dan gearkan. Dle dïhte pååjke gåatan veedtsi jïh vesties sjïdti barre ïpmerijhken. DÏHTE GÅNKA ONTERDE, gubpede dïhte almetje, daelie hïejem dïhte gånka dorje jïh jïjtjse gaajhkide almetjidie böörie. Dle veedtsi don gåatatjasse, dejtie göökte vesties almetjidie aaj veelti. Goh dle dan gånkan gåatan böötin, dle slaajvan jïh vesties barre ïpmerijhketi. Dellie edtjieh byöpmedalledh. Dle gånka jeehti: guhte stööremesem skïenghkem vadta, dellie edtja altese nööremesem prinsessam åadtjodh. Dellie dohte båeries gaelliesskodtje dan stoere skïenghkem vedti, ij ne altese gånka-rïjhke dam gaagnehth lutjnestidh-ge. Dellie edtja dïhte vesties dam faavroes prinsessam åadtjodh, men ij gujht dohte prinsessa dam vesties pååjkem sïjhth. Dellie gånka jeehti, edtjigan vaedtsedh jïh dan prinsessan kaammerese åarajidh, men ij gujht prinsessa sïjhth gænnah. DLE GÅNKA VAAKTIDE jeehti, edtjieh dåaradidh dam prinsessam jïh dam pååjkem dan prinsessan kaammerese. Prinsessa avtene vaadtsa jïh tjyöre, dohte jis vesties pååjke mïnngesne. Prinsessa jïjtjse kaammeren oksem rïhpeste, dellie dle vuajnaji daan pååjken juelkesne dam sov lijniem. Dellie vaaktide jiehtieji, edtjieh bååstede vaedtsedh, satne edtja pryövedh dejnie pååjkine åeredh. Goh dle dïhte dan prinsessan kaammerese bööti, dle fïjne jïh faavroes prinsine sjïdti. Dellie dïhte prinsessa dabteje, ihkie satne dan gåajkoe dam ladtatjinie haelehte. Dellie dan prinsessa jeahta: «Guktie datne naemhtie fearedh? Såemies aejkien mannem mahte båvvah jïh daelie jis naemhtie fearedh.» — Dellie dïhte prinse jïjtjse nïejtem bååstede gaavni. Dle dïhte gaelliesskodtje vedti dan pååjkese dejtie jeenjide sïlpide jïh gullide jïh dejtie hierkide, dle åadtjoej gaajhke dam gånkan rïjhkem. Dan gaelliesskodtjen nomme lij Jensåra ( Jänsōra ). Dellie gånka provrem darjoej jïh lyhkelege gujht beetsin jieleman, goh manne destie vöölkim. Jis eah leah ennje jaameme, dle jielieminie leah ennå. Halász, Ignácz (1887): Svéd-lapp nyelv III: Ume- és tornio- lappmarki nyelvmutatványok. Budapest. Sæjroeh 139–148. Gaskeviermesne: http://goo.gl/2aGhp4