Sámis 25

Sámis 25/2017 19 Moadde jagi maŋŋelis, go sápmelaččat ledje juo vuolgán davás, Budenz almmuhii dieđalaš áige­ čállagis Nyelvtudományi Közlemények 60-siidosaš čállosa "Svéd-lapp nyelv­ mutatványok", mas ledje teakstačájánasat boares sámi čállingielas oktan sátnelisttuin. Dehálamos ja njulgesta- ga unihkka sisdoallu ledje dattetge logi oanehis máid- nasa ja muitalusa čuđiid, Stálu ja eará fearániid birra – albma sámi máidnasat ja muitalusat, maid Budenz lei beassan gullat Máláge "eakti" sápmelaččain. Budenz (1875) teavsttat leat árbevirolaččat gávdnon dušše universitehtagirjerádjosiin ja dakkár dutkiin geain lávejit leat 1800-logus almmustahtton ungáralaš gielladutkamušat. Sámis ja eandalitge ubmisámi guovl- luin dat orrot báhcán oalle dovdameahttumin, muh- to dán áigge daid beassá juohkehaš lohkat áigečállaga neahttasiidduin álgoálgosaš hámis (gč. liŋkka gáldo- listtus). Ii leat vejolaš mottiin cealkagiin muitalit, mii dáin teavsttain lea dehálamos iešguđetlágan gielladut- kiid mielas, muhto kulturárbevieruid geahččanguovllus dehálamos lea diehtu, ahte máidnasat maid Budenz gu- lai 1873:s ja almmustahtii 1875:s orrot leamen buot vuosttamuš eakti sámegiel teavsttat mat leat čállon Ruoŧa beale sámiid muitaleami mielde. Seammás dat leat ain áidna dánlágan máidnasat maid ubmisámi guovllus – vaikko vel teknihkalaččat Ungáras – leat čoggon ja addon olggos. Ignácz Halász sámiid luhtte Sámegielaid dutkama historjjá dehálamos namaide gul- lá maiddái nubbi Ungára gielladutki, Ignácz Halász (1855–1901). Halász lei earenoamáš produktiiva dut- ki, gii barggai eanemusat aiddo fal sámegielaiguin. Juo 1881:s, 26-jahkásažžan, son almmustahtii girj­ ji Svéd-lapp nyelvtan és olvasmányok , "Ruoŧasá­ megiela giellaoahppa ja lohkamušat". Dán girjji gáldun ja vuođđun ledje dušše beare ovddit čálalaš gáldut, muhto maiddái Budenz die­ đut Máláge sámegiela birra. Jagiin 1884, 1886 ja 1891 Halász dattetge finai davvin ja jođii iešalddes hui viidát miehtá Ruoŧa ja Norgga bea- le Sámi. Son barggai dadjat juo buot bargguidmaid dák- kár amas gielaid dutkit lávejit ain bargat: Son jearahalai ja guldalii iešguđetlágan olbmuid, čálii dieđuid ja alm- mustahtii jagiin 1885–1896 olles guhtta girjji, Svéd- lapp nyelv I–VI dahjege "Ruoŧasámegiella I–VI", mat sisttisdollet giellaoahpaid, sátnegirjjiid ja teakstama- teriálaid. Nu mo girjeráiddu tihttel muitala, de dieđut leat eanáš Ruoŧa bealde – Jämtlándda rájes gitta durd- nossámegillii. Maiddái dát girjjit gávdnojit dán áigge in- terneahtas ja leat nie viimmat buohkaid olahanmuttus, vaikko vel ain ungáragillii. Halásza viiddes barggut sámiid luhtte eai leat báhcán gielladutkiid gaskkas seamma dovdameahttumin go Budenza bargu Máláge gussiiguin. Ungáragiel publi­ kašuvnnat ovttas K. B. Wiklunda garra kritihkain leat dattege dagahan dan, ahte Halászge ii leat ožžon fuo­ mášumi nu ollu go livččii ánssášan. Vaikko su giella­ oahpalaš dutkamušat leat juo áigá bahuid – muhto eai suige ollásit – boarásmuvvan, de su viiddes teaksta- materiálain dahjege giellačájánasain lea ain alla árvu. Máŋgga guovllu sámegielaid buohta su materiálat leat njulgestaga buhttemeahttumat, go álgoálgosaš suopma- nat leat jávkan. Budenz teaksta mii álgá bajilčállaga cealkagiin Tē lijen sōmes pālen ai ak- tan saijesne sāmi’