Sámis 25

Sámis 25/2017 13 ovttaskas olbmo, joavkkuid dahje ásahusaidduohkai mearridit mo dán dulkot ja makkár árvvut dása čatnasit. Native Hawai’i visuvdna ja ráhkislaš vuođđoprinsihpat Native Hawai’ia lea ráhkadan čielga njuolggadusaidmat gustojit sin oahppovuogádahkii, ja allaoahpahat dásis lea erenoamáš dehálaš oahpaheaddjiid oahpuid láides- tit. Sin višuvnnas lea “šaddadit olbmo mentálalaččat ja dovddolaččat dakkárin gii čájeha láddan geavadusa/ láhttema ja duohtan dahká ovddasvástádusaidis (Kulea- na) liegga váimmuin ja duohta mielain”. Ráva lea lieg- ga váimmuin ja ráhkesvuođain ahtanuššadit ii dušše mánáid, muhto bargiid, vánhemiid ja viidát birrasiid. Sii geahččalit hukset dakkár sajáidagaid gos NH iden- titehta (Mauli) ginttal cahkkehuvvo ođđa ođđasit ja čuovgá girkásit, ležžet dal bearrašat ustitjoavkkut, skuvl­ lat, bargosajt dahje eará oktavuođat. Sin njealje Aloha vuođđoprinsihpa rávvejit ráhkistit giela (Aloha Ölelo). Mii sámit maid ráhkistat min gol­ legiela, muhto earru lea ahte sin njuolggadusat geatne­ gahttet dán gielaráhkesvuođa fievrridit viidáset. Dat mearkkaša ahte buohkat geat máhttet giela galget ráv­ vet, bagadit ja veahkehit earáid geat leat oahppamin. Dan ovddasvástádusa ohppet mánát juo mánáidgárd- de rájes ja lean áican man láhkai unnoraččat veahke- hit nuppiid áddehallat go buohkain ii leat nana giel- la. Nubbi prinsihppa lea ráhkistit soga (Aloha ‘Oha- na), ii dat ge leat amas sámiide, muhto sin fuolkegoddi lea dán oktavuođas viiddiduvvon nu ahte dat fátmmas- ta buohkaid geat leat APL prográmmas dahje čatnasit man nu láhkai dasa. Lea nana čohkkejeaddji prinsihppa mii gievruda gullevašvuođa APL searvevuhtii ja lasiha “fulkkiid” sidjiide geat dan dárbbašit. Inkluderejeaddji vuoigŋa eastada olggušteami ja oktonasvuhtii duvdilea- mi jus giella ii leat nu nanus. Goalmmát prinsihppa lea ahte juohkehaš váldá ovddavástádusa (Auamo Kulea- na) rávvagiid doahttaleapmái, viidáset fievrrideapmái ja maiddái bargat ovttas nannet ja šaddadit NH identiteh- ta, sihke oahppi ieš, oahpaheaddji, ruoktobiras ja soh- ka. Sii oidnet iežaset, ovttaskas olmmožin ja joavkun leat gáldun dasa ahte NH gullevašvuohta juogaduvvo ja joatká eallit boahttevuođas. Sin njealját prinsihppa lea dieđu/ máhtu ja čuvgehusa ráhkisteami ja mearkkašumi birra (Aloha Na’auao). Sá- mis leat ollugiin fuones skuvlavásihusat dagahan ah- te máttuid rávva sátnevádjasis “oahppu ii deatte” ii leat čuvvon skuvlalanjaid sisa. Aha Punana Leo – Oahppofilosofiija njuolggadusat Hawai’ias álgoálbmot lihkadusas lea dat ovdamunni ahte sii leat giehtagirjji dahkan sin oahppovuogádahkii mas árvovuođđu čilgejuvvo. Dákkár rávagirjjin čohk­ kejit buot olbmuid seammá árvvuid doahttaleapmái ja viidáset sirdimii, ja lean oaidnán man beaktilis doarjjan dát njuolggadusat leat giela ja kultuvrra ovddideamis. Girji čilge árbevirolaš árvovuođu buot dásiide NH oahppovuogádagain, mánáidgárddiin gitta allaskuvlii. Ja lassin geavahuvvo buohkain geat servet dahje man nu láhkai čatnasit NH giela ja kultuvrra ovddideami lih- kadussii. Aha Punana Leo (APL) prográmma álggáhuv­ vui 1980- logu álgogeahčin dainna ulbmilin ahte gád-