50
Sámis
15/2014
Deanučázádaga ássiide gal ledje dát ”luossalorddat”
hui bivnnuhat. Sii bálkáhedje sihke suhkkiid ja roahk-
kuid. Dan lassin suhkkit ja roahkkut ožžo luosaid maid
eaŋgalas albmát godde.
Oaggun šaddá deaŧalaš guovllu
guolásteaddjiide
Čázádaga luossabivdiid deataleamos bivdovuohki lei –
ja lea ain – fierpmástallan. Muhto nuorat ja boarrásat
oggo maiddái nođuin, mii lei hui eaŋkalis bivdovuoh-
ki. Dasa geavahuvvojedje nođđu (šluppot), duorgu,
vuogga ja basta mii lei unna stákkoš, mas ii lean rulla
eai ge fárffut.
Nuorat geavahišgohte dađistaga stággomálliid ja
basteoivviid maid eaŋgalas oaggut bukte čázádahkii.
Gevahišgohte stákkuid main ledje rullat ja fárffut.
Álgostákkut ledje guovllus ráhkaduvvon, ja ráhkaduv
von lánjáin ja subiin ja ledje hui oanehaččat.
Dađistaga guovllu suhkkit fidnejedje oaggunbierga
siid eaŋgalas albmáin, geat maiddái oahpahedje
”Luossalorddat” ja guovl
lu suhkkit Leavvajogas su.
1900. Gurutbeales: Admiral
Hammond, nuorra gánda,
Jovnna-Mihkkil – Mikkel
Johnsen Svart (1854–1908),
Biehtár-Ándaras, Elias Balto
(1856–1937) ja parlamenta
miellahttu William Fox. Gov
va: Nuorttanaste.
guovllu olbmuid oaggut dolgevuokkain. Ii vássán guh-
kes áigi ovdal go guovllu olbmot ohppe oaggut ođđa
stákkuiguin seamma čehpet go sin oahpaheaddjit.
Nuppi máilmmesoađi maŋŋá olbmuid eallindilli buor-
ránii hirbmosit, ja nu áigi maiddái lassánii hervvoštal
lat. Dat dagahii maid dan ahte turistaoaggun ii lean šat
moatte olbmo áiggeájanassan muhto šattai ollugiid
áiggegollun. Dan lea maiddái Deatnu šaddan vásihit.
Otne norgalaččat, ja erenoamáš ollu suopmelaččat
bivdet luosa dáppe juohke geasi. Suopmelaš oaggun-
turisttat goddet badjel beali luossasállašis mii goddo
Deanus, ja leat duođaid šaddan giksin guovllu luossa-
bivdiide. Čázádaga luossabivdit leat dál gáibidan regu-
leret suopmelaččaid oagguma.
Gáldu: Aage Solbakk: DEATNU – TANA – den beste lak
seelva. Utviklingen av laksefisket med vekt på stangfisket
– oaggun – i Tanavassdraget. Praksis, bruk og forvaltning.
Etter 1750. ČálliidLágádus, 2011.