Table of Contents Table of Contents
Previous Page  50 / 60 Next Page
Information
Show Menu
Previous Page 50 / 60 Next Page
Page Background

50

Sámis

15/2014

Deanučázádaga ássiide gal ledje dát ”luossalorddat”

hui bivnnuhat. Sii bálkáhedje sihke suhkkiid ja roahk-

kuid. Dan lassin suhkkit ja roahkkut ožžo luosaid maid

eaŋgalas albmát godde.

Oaggun šaddá deaŧalaš guovllu

guolásteaddjiide

Čázádaga luossabivdiid deataleamos bivdovuohki lei –

ja lea ain – fierpmástallan. Muhto nuorat ja boarrásat

oggo maiddái nođuin, mii lei hui eaŋkalis bivdovuoh-

ki. Dasa geavahuvvojedje nođđu (šluppot), duorgu,

vuogga ja basta mii lei unna stákkoš, mas ii lean rulla

eai ge fárffut.

Nuorat geavahišgohte dađistaga stággomálliid ja

basteoivviid maid eaŋgalas oaggut bukte čázádahkii.

Gevahišgohte stákkuid main ledje rullat ja fárffut.

Álgostákkut ledje guovllus ráhkaduvvon, ja ráhkaduv­

von lánjáin ja subiin ja ledje hui oanehaččat.

Dađistaga guovllu suhkkit fidnejedje oaggunbierga­

siid eaŋgalas albmáin, geat maiddái oahpahedje

”Luossalorddat” ja guovl­

lu suhkkit Leavvajogas su.

1900. Gurutbeales: Admiral

Hammond, nuorra gánda,

Jovnna-Mihkkil – Mikkel

Johnsen Svart (1854–1908),

Biehtár-Ándaras, Elias Balto

(1856–1937) ja parlamenta­

miellahttu William Fox. Gov­

va: Nuorttanaste.

guovllu olbmuid oaggut dolgevuokkain. Ii vássán guh-

kes áigi ovdal go guovllu olbmot ohppe oaggut ođđa

stákkuiguin seamma čehpet go sin oahpaheaddjit.

Nuppi máilmmesoađi maŋŋá olbmuid eallindilli buor-

ránii hirbmosit, ja nu áigi maiddái lassánii hervvoštal­

lat. Dat dagahii maid dan ahte turistaoaggun ii lean šat

moatte olbmo áiggeájanassan muhto šattai ollugiid

áiggegollun. Dan lea maiddái Deatnu šaddan vásihit.

Otne norgalaččat, ja erenoamáš ollu suopmelaččat

bivdet luosa dáppe juohke geasi. Suopmelaš oaggun-

turisttat goddet badjel beali luossasállašis mii goddo

Deanus, ja leat duođaid šaddan giksin guovllu luossa-

bivdiide. Čázádaga luossabivdit leat dál gáibidan regu-

leret suopmelaččaid oagguma.

Gáldu: Aage Solbakk: DEATNU – TANA – den beste lak­

seelva. Utviklingen av laksefisket med vekt på stangfisket

– oaggun – i Tanavassdraget. Praksis, bruk og forvaltning.

Etter 1750. ČálliidLágádus, 2011.