Sámen 2

Sámen 2/2017      55 je Martin Tranmæl aj oassálastij tjåahkanibmáj. Sån lij gåhtjodum tjåhkanime álgadiddjen sárnnusijn man áj­ nas organiserimbarggo le. Organiserim ja aktavuoh­ ta lidjin majs lij dárbbo vaj gullu ja ietjas ássjijt oadtju åvddån. Morgenbladet:a milta biejaj sån “sámijt duoda­ lattjat vájmusis...” Ávijsa Vuona ja Svieriga oajvvestádajs lidjin aj danna. Stuorra ássjen dahkin ja tjállin dát lij vuostasj bálle gå gæhttjalin “tjoahkkit sámeálmmugav nasjåvnnån” (Evjen 1998 s. 237) Rijkkatjåhkanibme båsoj ådå hekkav sámepolitihkkaj. Politihkalattjat målsudij politihkka Barggijbelludagá ja Gårobelludagá idelogijaj gaskan, juogu biedjat dæt­ tov sámeálmmugij duolmodum “klássan” jali åvdedit sierraláhkáj sáme kultuvrrahiståvrå iesjvuodav. Ufuoh­ tá sámesiebrre vuododuváj jagen 1920, nåv gåktu nam­ madum åvddåla. Kvandahl: álggodagojn vuododuváj de “Nordre Saltens samefolkets venstrelag”. Álgon lidjin 50 sebrulattja. Divtasvuonas lidjin ålos. Peder Finne­ sen, Smájles, lij aj siegen. Jagen 1924 ásadij Ufuoh­ tá sámesiebrre ietjas listav Stuorradiggeválljimijda oas­ sen Nordlánda Gårubelludagás. Åvdep vállijimijn ja­ gen 1921 lidjin sáme Finnmárkon dahkam sæmmiláh­ káj, valla ettjin oattjo avtak Stuorradiggáj. Dálla sihtin Nordlánda sáme gæhttjalit. Henrik Kvandahl lij aj njunnjegietjen ja lij vuostat­ jin listan. Maŋep sajen lij Elsa Laula Renberg ja goal­ mát lij Peder Finnesen Divtasvuonas. Lista namma lij “Nordland fylkes uavhengige, nasjonale folkets valglis­ te”, namma lij Gårobelludagá vuojŋŋanin.. Belludagá prográmman lij ássje, sámij rievtesvuohta oadtjot åhpa­ dusáv sámegiellaj. Vijdábut lij iemedáhperievtesvuohta vierttij aneduvvat sæmmi buohta gå vuodorievtesvuoh­ ta, vahága majt boahttsu dahkin tjuohppusijda ålggo­ eednamijn ettjin galga buohttiduvvat, rávkalvisá ællo­ guotomav nannit, viste galggin aneduvvat dåssju ællo­ biebbmon, ja ællobarggoháldadusán galggin liehket sá­ me ámmátålmmå. Jienastibme ij lim heva, dåssju 124 ulmutja ålles fyl­ kan dav listav jienastin. Etjin ga Divtasvuona sáme lis­ tav doarjoda. Gårubellodahka oattjoj dåssju guhtta jie­ na. Kvandahl, Renberg ja Finnesen båhtin håjes miel­ laj, ja tjielggijin sijá miela milta ællim sáme ájn gærggasa tjoahken liehket ássje birra ålggolij guovlluj látte sebru­ dagán (Evjen, 1998, s. 238) Sámelihtudis lij oadtjum luodagav åvddågietje åvddåj. Ufuohtá sámesiebrre hiejtij formálalattjat jagen 1925. Valla politihkalasj miella bisoj. Maŋep Stuorradigge­ válljimijn 1927 åhtsin sáme aktijbargov sosialistaj, ak­ tijbargov Barggijbelludagájn. Henry Minde le tsuojg­ gim belludagá sámepolitihkalasj prográmma Nordlán­ dan jagen 1927 vuosedij sámelihtudis lij boahtám duo­ studiddje dilláj, tjállusij nåv gå sáme “iehttsi ráfev ja li