Sámen 2

54 Sámen 2/2017 Peder Finnesen. Gåvvå: Samemisjonens Arkiv Bårjås 2003 Kvandahl lij ietjá dåjmaj siegen årrum åhpadiddjen Div­ tasvuonan jagijt 1896-1898. Ufuohtá sámesiebrre vuo­ doduváj jagen 1920 Henrik Kvandahlajn guovddelis ul­ mutjin. Kvandahla baktu båhtin ájádusá Ufuohtá sá­ mesæbrráj oarjjelsámijs ienebut gå sámijs nuorttalin. Ufuohtá sámesiebrre lij dåjmalamos sámesiebrre Vuo­ nan 1920-jahkelågon (Minde 1995a). Dá gålmås ællim vuostasj sáme gudi lidjin dåjmalattja politihkalattjat. Isak Saba Unjárgas Finnmárkon åv­ dedij jagen 1906 sierra sámepolitihkalasj prográmmav man baktu sån válljiduváj. Akta oajvvetjuogga lij nas­ jåvnåj gaskan ittjij galga liehket vuorrodibme, juogu dal giela hárráj jali ietjá láhkáj. Dakkir ájádus buohtaár­ vos bisijdij sosialistaj miellaj gudi dalloj lidjin ásadim­ mudduj jåvsådam nuorttan. Saba válljiduváj Barggijbel­ ludagá åvdås jagen 1906. Valla dajna kultuvrravuojnujn mij lij aj Saban, vuosedij politihkalasj vuojno ællim vuojga mælggadin Gårobelludagás, nåv gåktu histo­ rihkkár Regnor Jernsletten la tsuojggim. Madin ådådá­ rogiella galgaj látte bånndurij látte kultuvrraárbev åhpa­ dit, de galgaj sáme mielostahttem sáme kultuvrraárbev bisodahttet. Saba válljiduváj ådåsis jagen 1909, valla ij jagen 1912. Sámepolitihkalasj barggomiella lij ienni un­ ne dajt jagijt ma de tjuovvun ( Jernsletten 1986) Rijkkatjåhkanimen Roandemin 1917 oassálasstin lah­ kusijt 150 sáme. Ienemusá båhtin Svierigis, Nordlánda ja Trøndelága fylkajs. Dåssju akta ájras bådij Tråmsås, guovtes lijga Finnmárkos. Ij la årrum máhttelis gávn­ nat jus soames lij Divtasvuonas. Ásadiddje sihtit dættov biedjat muodugasjvuohtaj sámeálmmuga ja barggijklás­ sa gaskan ja lahkavuohtaj sosialisstalasj Barggijbellu­ dahkaj. Dat tjelggi man diehti barggij dåbdos håladidd