Sámen 2

28 Sámen 2/2017 Ráddijiddje vuojnno ulmutjij birra europealasj ákádemihk­ karij lunna dalusj ájge , lij náv: Ulmutja lidjin duot dát tjærd­ dalasj juohkusis. Ja tjærdda­ juohkusijn ij lim sæmmi árvvo. Dale dat vuojnno lij njuolgga ållu vuosstáj dan vuodo man nali sámepolitih­ kalasj birás lij tsieggim ietjas mielav sámeálmmuga bir­ ra. Sáme birrassa oajvvel lij juhte sijá bielen lij risstalasj­ vuohta gå javllin gájkka ulmusjtjerda li avtaárvvusattja . Vuona rijka ákádemalasj birás farra javllin sijá bielen lij diehtovuohta gå javllin juhte ulmusjtjerda ællim avta­ árvvusattja. Gatjálvis orgániserima birra Avijssa "Waren Sardne" tjuottjodij ållu álgo rájes dav vuojnov juhte vierttij tsieggiduvvat nanos sáme orgáni­ sasjåvnnå nåv vaj sáme luvluj aktan lågŋit slåhttån. Re­ daktørra Mortenson åvdedij dav vuojnov njuolgga ár­ tihkkalij baktu majt sån ietjas nama vuolen tjálij, valla aj namádis tjállusij baktu avijsan. Ávijsa låhkke sij dá­ gástin gatjálvisáv tjállusij baktu majt sij rádjin ávijssaj ja majtávijssa prienntij. Ávijssa prienntij aj referáhtajt bájkkásasj sámesiebrij tjåhkanimijs ma lidjin riek sniv­ va tjáledum, ja hájn de vil avijsa åvdusjbielen. Morten­ son anedijgatjálvisáv orgániserima birra viehka badjen. Duoppen dáppen Sámelándan lidjin aj sieradusá daj vuojnoj gaskan majt sáme vuorddin dat boahtte ájge or­ gánisásjåvnnå galgaj sjaddat. Muhtema usjudallin dat galgaj årrot viehkken åvdemusát boatsojsámijda. Iehtjá­ da vas ussjolin dat galgaj sjaddat degu muhtem politih­ kalasj belludak mij galgaj garrasijt åvdedit vaj sáme ja­ li buorremielak látte lidjin boahtet sisi Stuorradiggáj. Muhtem iehtjáda vas ájádallin risstalasjvuodav. Si sih­ tin sáme orgánisásjåvnnå galgaj barggat vaj risstalasjvuoda åh­ padus skåvlån ja skalloskåvlån galgaj årrot mánáj iednegiellaj. Edvard Masonija vuojnno lij ietjálágásj. Sábmelasj sebrudak Giesen 1910 de Masoni buvtij åvddån ietjas ájádusájt orgániserima birra. Sån tjálij dan birra ávijsan "Waren Sardne" ja danna vuosádaláj makkár lij dat sáme orgá­ niserim majt suv tjalme vuojnnin. Ja dat vuojnno lij ål­ lu ietjá lágásj gå iehtjádij vuojno majt sij lidjin bigodam. Masoni anij tjielgga ulmijt gåktus sáme galggin máhttet aktan lågŋit slåhttån. Ja dajt ulmijt de så buvtij åvddån prográmman mij gulluj juosik majt nabdij "Sábmelasj sebrudak". Masoni vuosádaláj muhtem sebrudakhámev gånnå guokta ulmusjtjerda årroba avtan stáhtan, gånnå goap­ pátja tjerda galgajga årrot avtaárvvusattja. Goappá­ tja tjerda mávsijga árvov stáhttaj ja goappátja galgajága oadtjot juojddá dan mávsedum árvo åvdås. Valla, navti gåktus stáhtta dálla lij hábbmidum, de mannin árvvoru­ dá majt sáme máksin duola degu åvdedit dárojduhtte­ ma politihkav. Ja navti ij galla dåhkkim åvddålij guovl­ luj årrot. Masonia evtudus ij lim dat åvdemusát reaksjåvnnå dan politihka vuosstáj mij lij årrum, valla farrabus evtudus gåktus sámepolitihkalasj gatjálvisá galggin giehtaduv­ vat boahtte ájge. Masoni sidáj juojddá mij lij ienep gå iesjmiellulasj sáme orgánisásjåvnnå. Suv miela milta gal­ gaj "Sábmelasj sebrudak" årrot muhtem institusjåvnnå gænna sámeálmmuga åvdås galgaj årrot duodalasj fab­ Edvard Masoni 1870–1930. Gåvvidum Kinán 1900.