Sámen 2

Sámen 2/2017      27 Dá tjáledum bágo dánna li viedtjadum muhtem ártihk­ kalis majt sáme værálda boarggár Edvard Masoni tjálij jagen 1910. Edvard lij sámepolitihka buosjes berustidd­ je dalloj gå sámesebrudahkaij lij nievres ájgge. Sån ham de tjálij ålov man ájnas le aktan tjuodtjot. Sáme viertti­ jin "aktan lågŋit slåhttån" nav gåk sån dánna tjálij. Ess­ ki gå hállánip doahkken, de sámeálmmug vuojnnu ja de máhhti ájnegattja oaggit guhtik guojmesa. Edvard Masoni lij riegádan ja bajássjaddam Nuort­ ta-Ránán. Goappátja suv æjgáda lijga åvdebut sujttim boatsojt. Suv berraha sige iedne- ja áhtjebieles gullu­ jin Semisjávre tjerruj. Dan tjæro giesseguohtoma lidjin oarjásj bielen Sáltováre Vuona bielen rijkarájá. Dálvve­ guohtoma lidjin Bihtáma sámeednamin Svieriga bie­ len. Ællim deste Edvarda æjgádijn ælo gå sån riegádij. Fámilja åroj muhtem huvsiksajen dåppen Ráná mieht­ sen ja sij lidjin ållu hæjo. Edvard manáj sijdas ja tjadá­ dij guokta ákádemalasj åhpadusá. Sån lij sige teolåvggå ja dálkudiddje. Evard Masoni lij misjonerra Kinán jages 1897 gitta jah­ káj 1902. Ámerika Aktidum Stáhtajn lij sån studænn­ ta jages 1903 gitta jahkáj 1909. Ájggá juo åvdås vuolgij sijddaj Ámerika Aktidum Stáhtajs, gå lij sjaddam ålles åhpadum dálkudiddje, de lij mierredam sån galgaj juok­ kir buorev dahkat ietjas álmmuga åvdås, gå dal boahtá ruopptot Europáj. Råhkålvisán majt sån tjálij gå lij hájn Kinán jagen 1898, nammat sån ulmusjtjerdajt ja daj sie"Nav gåktus mij lip, boatsoj ræjnnuhiddje, ednambarg- ge, guollára, giehtabargge, oasesulmutja, bargge, åhpa- diddje, merraålmmå ja ámerikánalasj stuorbånndura vierttiji sáme aktan tjåhkanit siebrren. De máhttep mij aktan lågŋit slåhttån" gen ietjas sámeálmmugav "mij le muv vájmo lagámus divna værálda álmmugijs." Jiermmelasj sáme birás Dan ájge gávnnuj Vuona Rijkan jiermmelasj ja politihka hárráj dåjmalasj birás, gesi Edvard Masoni sehkanij daj­ na gå dat lij sunji luondulasj. Sij gen birra mij maŋep áj­ gij lip oadtjum diehtet lidjin ienemus dåbddusa, sij lid­ jin duola degu Elsa Laula Renberg, Anders Larsen, Isak Saba ja Daniel Mortenson. Dan ájge gå Masoni ruopptot bådij Vuodnaj, de álgij Daniel Mortenson Elgåan vaddet ålgus sámepolitih­ kalasj ávijsav man namma lij "Waren Sardne". Masoni guládaláj Mortensonajn ja såj de álgijga aktisasjbargov mij bisoj moadda jage. Redaktørra dal ienemusáv tjá­ lij, valla maŋŋela suv de lij Masoni gut ienemusáv tjálij ávijssaj"Waren Sardne". Masoni anij sierralágásj vuogev gå galgaj ietjas sámepo­ litihkav åvdedit. Ietjas oajvvelijt vuododij sån álu teo­ logalattjat. Suv vuodovuojno milta lidjin gájkka ulmut­ ja avtalágátja Jubmela åvdån ja dan diehti de galggin sij aj årrot avtalágátja guhtik guojmesa tjalmij åvdån. Dát ulmusjvuojnno lij sujna vuodon gå tjálij, lehkus gåk le man birra tjálij, juogu Kina, Ámerika Aktidum Stáh­ taj, Nuortta-Afrika jali Sámelánda. Risstalasjvuodas bå­ dij álggo divna dalusj ájggásasj sáme dåjmalattjaj lunna, valla ij aktak nåv tjelgga bágoj åvddedam dav gå Masoni.