Sámis 32

50 Sámis 32/2020 oppa leat seammá sturrodagas ge. Dat dahká ahte lea hui dynamalaš lohkanvásáhus, muhto mearkkaša seammás ahte lea álkkit sorrot go lea lohkamin, danin go čálmmit eai leat hárjánan dien láhkai čuovvut siiddu. Dát girji lea olu váddásat lohkat go Vulle Vuojáš ja Bamse , ja dat ii leat bere danin go das eai leat somás ivnnit juohke siiddus. Dat dieđusge ii leat váidalus, sárggusráiddut sáhttet maid leat ráhkaduvvon olláset nuoraide ja ollesolbmuide, ja lea buorre ahte bohtet eanet sámegielat girjjit mat lea somás lohkamuš nuo- raid- ja joatkaskuvllaahkásaš nuoraide, eai dušše dat mánáidgirjjit nuoramus mánáide mat mis lea maŋemuš jagiid hirbmadit lassánan. Danin lean ge geahččalan lohkat girjji rabas mielain ja positiivva čalmmiiguin, go olles kon­ seapta lea mu mielas juste dakkár maid mii galg­ gašeimmet sávvat ahte ráhkaduvvojit eanet: girjjit olláset nuoraide, mat lea álggu rájes čállojuvvon sámegillii, sámegiel fáttáin, muhto ráhkaduvvon dakkár mihtu mielde maid livččii sáhttit majoriteh­ tagielas ge deaivat. Jus olles diet cealkka orru de­ go dakkár mas de loahpas boahtá sátni “muhto”, de lea ge duohta. Lean nu ilus ahte dát girji gávdno, muhto muitalus lea menddo guhkki. In dieđe manin lea guoktečuohte siiddu, go dat ii oro darbbašlaš. Ádden manin oasit mat lea mielde leat das, muhto livččen sávvat ahte giinu bođii ja fallehii dáid siid­ duid nu mo sárggunráiddus vaikko man dávjá fal- lehit guđet guimmiideaset. In áiggo muitalit mo manná Issáhin muitalusas, muhto ii leat stuorra čiegusvuohta ahte son deaivá jiehtanasaid, ja jus dovdá Fjellnera muitalusa ii dáidde hirpmástuvvat das ahte sii dorrot. Fjellnera muitalusas lea maid dehálaš leat juonalaš, muhto dat soaitá leat váddá- sebbo čájehit sárggusráiddus. Girjjis leat eanet intrigat go maid lea lávddi alde Intrigue-konsearttas. Ja sáhttá dadjat olu po­ sitiivva áššiid manga-stiilla-sárgumiid birra, muhto daid ii leat seammá álki čuovvut go Kai Sombyčiel­ ga jiena. Ja go šaddet veahá menddo iešguđet­ lágan balddonas-hámagat ja veahá menddo máŋ­ ga ovttalágan figuvrra, de in orron šat áddemin juste geasa dat Issát lei luohttimin, ja lei go son dat buorre vuoi fuotni. Lei maid váttis áddet man guhkes áigi manná muitalusas, in dieđe juste lea go ollesášši meaddil moatte beaivvis, dahje ahte lea go son guhkit gaskkat maid mii eat oainne. Ovtta oasis muitalusas rievdá Issát, ja de doalaha dan rievdan hámi dassášii go girji nohká, muhto in máhttán áddet ahte lei go dan mađe áigi gollan ahte rievdan lei lunddolaš, dahje lei go son mii nu eará sivaid dasa. Fertejin maid gaskkohagaid loh- kat moadde siidu ođđasit, geahččalit áddet geas dat lei sáhka, ja ahte lea go ovttahámat ealli maid deaivá muitalusas seammá go nubbi ealli mainna ge deaivvada. Soaitá okta sivva ahte mun in leat albmaláh- kai dekolonialiseren iežan lohkanvuogi ja lean dasto ain menddo hárjánan oarjemáilmme muita- lanvieruide, ja ahte lea váddáset oaidnit erohusa olbmuin ja báikkiin ja elliiguin go eai leat eará ivn- nit go čáhppat. Dat šaddá viehka sevdnjes muita- lus, sihke praktihkalaččat (váilevaš) ivnniid dáfus, ja metaforalaččat. Metaforat han muđui ledje hui guovddáš áššit Fjellnera myhtas ge.