Sámis 32
Sámis 32/2020 47 Guillaume Gibert birra roštupmi ii dušše vepsagillii, muhto vepsalaš girjjálaš- vuhtii maiddái ja mon álgen jorgalit Virantanaz eposa. Mon mannen guovtte hávi Gárjilis ja oidnen Galina Baburova, Nina Zaiceva ja hupmen vepsagiela vepsa- laččaiguin. 2018 rájes mon oahpahalan maiddái estte- giela INALCO-universitehtas Pariisis (e-oahpahuspro- grámma bokte). Muhto mus lea stuora beroštupmi davvisáme- gillii, sámegirjjálašvuhtii ja sámekultuvrii. Álgen vuos lohkat Hans-Hermann Bartens Lehrbuch der saa- mischen Sprache (mus dál lea Gielláoahpu Váldogirji ja stuora Nordsamisk Grammatikk ). Dat lea hui miella giddevaš. Dasto háliidin lohkat sámegirjjálašvuođa. De diŋgojin ja osten girjjiid interneahtas ja álgen lohkat ja lohkat (mus dál leat máŋga sápmelaš girjji, ovdamearkka dihte... nu gárvvis girdilit- girji ja Ivdne- suotna- girji) ja joatkkán lohkat sámegillii. Mon liikon davvisámegiela musihkkii, gieallaohppii, suorggidea- mi ravdameahttun vejolašvuođaide ja sámegirjjálaš- vuhtii. Ovdamearkka dihte, Áillohačča girjjiin leamaš mearkkašahtti váikkuhus munnje. Liikon maiddái čál- lit sámegillii ja jorgalit sámegiela fránskagillii. Danin joatkkán oahpahallat sámegiela. Muhto niehku livčče hállat dan čáppa giela, gos “sátni”-sáni anagrámma lea “násti”… Mon lean oahpaheaddji logahagas, uhca gávpogaččas (Andrézieux-Bouthéon), Saint-Etienne gávpoga guo- ras. Oahpahan fránska-, latiinna- ja greikagielaid ja fránskalaš girjjálašvuođa, muhto ovdal go bargagoh ten oahpaheaddjin logahagas, mon gárvvihin doavt- tirgrádabargu (PhD) (latiinna lingvistihka suorggis). Mon liikon oahpahallat gielaid ja oktii (2015 jagis, mu muittu mielde) okta ustit jearái mus : "mus lea gokte giellaoahpa suomagiela birra, háliidivččet go oahpahallat dan giela?” Vástidin, ahte hálidiin gal ja álgen oahpahallat vehá suomagiela. Dat lei miellagid- devaš, danin go dat lei áibbas ođđa giella. Oahpahala- dettiinan suomagiela, gávdnen artihkkala gos lei dat cealkka : “Vepsagiella lea suomagiela “sanskrit””(jagis 1917 mátkebeaivegirjjis Lauri Kettunen čálii dan). Mon in diehtán, mii lei vepsagiella, danin ohcagohten dieđuid dan birra. Áššit maid gávdnen ledje hui miella giddevaččat. De diŋgojin ja osten girjjiid interneahtas. Dat ledje vepsalaš girjjit, muhto go vepsagiella sulas- tahttá suomagiela, mon ipmirdin vehá, de lohken girj jiid ja interneahtas gávdnen maiddái vepsalaš Kodima- aviissa. Oktii sáddejin (vepsagillii) epoastta aviissii, danin go háliidin jearrat veahki giellaoahpahallama várás ja Galina Baburova vepsalaš journalista vástidii munnje ja moai gulahalaime vespagillii. De lei mus be- Guillaume Gibert, guillaume.gibert@wanadoo.fr
RkJQdWJsaXNoZXIy NDI2ODk=