Sámis 32

Sámis 32/2020 35 Labyrinta. Mikkelbergodden- nammasaš báiki Čorgašis. S ámi bassibáikkiid sajádat ja dáidda gullii praksisat ovddastit dehálaš oasi sámi diehto- ja árbevieruid vuorkkás. Lagasvuohta ja gulahallan birrasiin lea leamašan eaktun birgejupmái go olbmot elle luondduin ovttas ja ealihedje iežaset luonddu válljodagaiguin. Birgejupmi gáibidii gu­ lahallama ja sámi máttut hápmejedje ja heivehedje gulahallanvugiid biras­ tahtti guovlluiguin, elliiguin ja buot daiguin fámuiguin maid sii dovde. Dáid praksisiid, meanuid ja dábiid fevrridedje máŋisboahttiide nu ahte hár­ jánedje dovdat, doahttalit, dikšut ja máhttit gulahallat lagas birrasiin. Dáid gulahallan dáidduide gullá maid bassibáikkiid basuheapmi ja čuovvolan dán jurdaga viidásit. Máttuid ráva lei ja lea ahte mii “eallit olmmožin”. Áillohaš govahallá muhtin dáid luonddu doahttaleami dábiin go čállá mo sii jerre lobi hálddiin go galge goađi cegget, ja ahte sii sirde dan jus lei gean nu bálgá ala šaddan. Sii bivde ándagassii jus ledje unohasat láhtten go guđđe dálveorohaga ja giite orohaga go ledje sin bohccuid ealihan. Sii njorrejedje jugástaga čáppa orohahkii ja bivde ahte lebbešii liegga salaidis sidjiide suo­ djin. Ja go vulge bohccuid lusa de čiŋadedje rukses gávttiiguin vai bohccui­ de maid lei hearvái sin oaidnit (Valkeapää Ruoktu váimmus, 1985) Johan Turi, nubbi min iežamet diehtogálduin (1910), válddahallá maid čat­ našumi luonddu birrasii ja čájeha dan dáiddu mii sápmelaččas lea go gula­ hallá ja máhttá “lohkat” birastahtti máilmmi dili. Čállá ahte sámit gohčodit eatnamiid/orohagaid duovdagin ja sii čáppášit dáid go lohket ahte leat čáppa duovdagat, buorit boazoduovdagat, nu čáppa duovdagat ahte boa­ gustit. Ja go olbmos lea hávski ja bures mannet áššit, de su mielas illudit visot duovdagat. Ja go lea ahkit dahje moraš, de dalle su mielas čirrot visot duov­ dagat ja visot geađggit, muorat ja olles máilbmi.