Sámis 31

20 Sámis 31/2020 Sámegielas leat dajaldagat nugo láddadit lu opmániid ja guottehit lottiid mat bu­ res govvidit olbmo oktavuođa birrasiidda. Go olmmoš lea láddadeamen dahje guotteheamen, de lea dahkamin soames lágan šiehtadusa luomejekkiin ja lod­ debesiin. Šiehtadus lea ahte son boahtá ruovttoluotta fas go luomi lea láddan ja loddi lea guoddán . Dan áiggis go olmmoš vuordá dassážii go luopmánat leat láddan dan jeakkis mas lei oaidnán ollu čurrogiid ja loddi lea monnen fas besii­ de masa lei guođđán ovtta moni, de lea su jurdagiin dat jeaggi ja monnebeassi ja dainna lágiin son dagaha oktavuođaid daid guovlluide. ”Mii eat duolmma nuppiid biebmogáriid” Giliolbmot leat hárjánan atnit árvvus iežaset lagasbirrasiid, ja sii leat oahpa­ huvvon mo sii galget gulahallat doppe buoremus lági mielde. Dajaldat nugo: ”mii eat duolmma nuppiid biebmogáriid” govahallá bures mo olbmot doahtta­ lit nuppiid ja eai mana dohko gos dihtet ahte earát lubmejit. Olbmot maiddái gudnejahttet eará sivdnádusaid go olbmuid. Lea ovdamearkka dihtii dehálaš guldalit mii lihkká go leat vánddardeamen meahcis dahje sulluin. Muhtumin olmmoš deaivá boahtit guovlluide gosa ii dovdda iežas leat bures boahtin. Dal­ le olmmoš jorgala go son lea oahpahuvvon dasa ahte ii galgga muosehuhttit daid geat eai leat oidnosis, muhto diktit daid leat ráfis. Lihkadit ja vánddardit vuollegašvuođain leat máhtut maid olbmot leat háhkan vásáhusaid bokte go leat viežžan birgejumi iežaset lagas birrasis. Sáhttá dadjat ahte sii leat oahpa­ huvvon birget iežaset guovlluin. Olmmoš gii lea čeahppi háhkat birgejumi, su lohket ge leamen bures birgejeaddjin. Leago vejolaš govahallat sámi servodaga mas eai leat árbevirolaš gilážat? Há­ liidivččiimet go mii servodaga mas aivve livčče sámi ásahusat nugo Sámediggi, sámi giella- ja gielddaguovddážat, Sámi allaskuvla, kulturguovddážat, muhto ii oktage giláš gos árbevirolaš eallin ain gávdno nugo guolásteapmi, bivdu, sávzza­ návehat, duodji ja monne- ja luomečoaggin. Eai dáidde leat gallis geat eahpidit ahte sámi servodagat livčče geafibut. Dáidá leat maid váttis doalahit sámi ser­ vodaga jus eai livčče gilážat gos árbevirolaš eallinvuogit leat doaimmas beaiv­ válaččat. Sámediggi livččii dieđusge ain sáhttán hálddašit sámegiela, muhto jus oktavuohta giliide boatkana gos árbevierru eallá, de livččii sámegiella álkit šaddan kopiijan dárogielas dahje juo eaŋgalasgielas. Mii eat livččii dárbbašan šat dajahusaid ja sániid mat gullet giliid beaivválaš eallimii. Dieđusge sáhtašii vurket giellabáŋkui, muhto maiddái dat sánit šattašedje midjiide apmasat áig­ gi mielde go mis ii leat šat dárbu daidda. Oainnat árbevirolaš máhtut loktet ja ovdánit buoremusat doppe gos leat beaivválaččat anus. Moaddelot jagi dás ovdal eat dárbbašan jearrat ahte leago sámegiliin boahtte áigi. Dilli dattetge ii leat šat seammá odne go dalle. Odne mii leat oassin globá­ la máilmmis. Áigi lea rievdan. Olbmot fárrejit eret gilážiin. Sii vázzet skuvllaid ja máŋgasat sis vuoruhit dahje bákkus šaddet bargat guhkkin eret doppe gos bajásšadde. Sivat sáhttet leat ollu dasa ahte olbmot orrot guhkkin eret iežaset