Sámis 31

Sámis 31/2020 11 sámesoahpamušhámus, mii leamaš 2011 rájes ráđđá­ dallama vuolde. Dás čuovvu, ahte sámi iešmearrideamis ii leat doarvái nana ja historjjálaš vuođđu. Eamiálbmotjulggaštussii ja eará álbmogiidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaid šiehta­ dusaide čujuheapmi ja vuođušteapmi ii leat doarvái. Dat eai leat nákcen čilget sámi iešmearrideami mearkkašumi ja duogáža “dábálaš” sápmelaččaide – sidjiide, geaidda sámi iešmeárrideapmi soaitá leat “ekstra” dahje juoba dárbbašmeahttun. Kanada eamiálbmogat leat maŋimuš logi jagi áigge šad­ dan eanet aht´ eanet duhtameahttumat stáhta jođi­ han iešmearridanpolitihkkii ja máŋga eamiálbmoga lea biehttalan searvamis iešstivrensoahpamuš-ráđđá­ dallamiidda stáhtain ja provinssain. Sin mielas stáhta eamiálbmotpolitihkka kolonisere sin ain eanet ja lak­ tá čavgabut stáhta ja dan ásahusaid oassin. Seammalá­ gan kritihka leat maiddái sámit juo guhká buktán ov­ dan. Máŋgasat oaivvildit ahte sámi ásahusain váilu sá­ mi vuođđu, eaige dat leat ásahuvvon sámi árvvuid ala ja jurddašanvugiid mielde. Muhtin dutkamušat čujuhit dasa, ahte buot deháleamos bealli eamiálbmo­ giid iešmearridanásahusain lea ”kultuvrralaš heivvolaš­ vuohta.” Dat máksá ahte iešmearridanásahusaid luoht­ tehahttivuohta ja menestupmi lea sorjevas das, man bures dat sulastahttet eamiálbmoga iežas politihkalaš doahpagiid ja vuogádagaid. Lea dehálaš ahte ásahusat leat beaktilat, muhto dat berrejit maiddái vástidit eami­ álbmogiid árbevirolaš sosiála ja politihkalaš kultuvrra – nappo ahte álbmot jáhkket ja luhttet iežaset iešmearri­ danásahusaide. Ávžžuhusat 1. Legitimeret ja nanosmahttit sámi iešmearrideami čatnamiin dan historjjálaš vuogádagaide ja ásahu­ saide (siiddaide), ja ávkkástallamiin historjjálaš soahpamušaid (ee. Lapp Codicill). 2. Hábmet oktasaš, konkrehta sisdoalu ja doaibmabi­ juid sámi iešmearrideapmái. Dán barggu galget sá­ medikkit álggahit muhto berre dáhpáhuvvat báik­ kálaš čielggademiid bokte. 3. Čielggadit mo siiddaid váldit ođđasit atnui báik­ kálaš iešstivrema ásahussan. Iešstivrema vuođđo­ vuolggasadji lea ahte dat doaibmá buoremusat báikkálaš dásis. Sámedikkit fas leat sentralisere­ juvvon ásahusat ja dávjá gáidán olbmuid eallimis. 4. Čielggadit guđe surggiin/áššiin sámedikkit sáhttet mearridišgoahtit ieža. Dan berrejit sámedikkit dahkat ovttas, ee. Sámediggeráđi bokte. Viiddidit mearridanválddi vehážiidda, ja čielggadit bargojuo­ gu gielddaiguin. Girjjálašvuohta: Jorgensen, Miriam, doaimm. (2007). Rebuilding Native nations: Strategies for governance and development . Tucson, University of Arizona Press. Pedersen, Steinar (2006). Lappekodisillen i nord 1751-1859. Fra grenseavtale og sikring av samenes rettigheter til grensesperring og samisk ulykke , Universitetet i Tromsø. Sanders, Douglas (1986). “Is Autonomy a Principle of International Law?” Nordic Journal of International Law 55(1-2): 17-21. Vars, Láilá Susanne (2009). The Sámi people’s right to self- determination . University of Tromsø.