Sámis / Sámen 30

40 Sámis 30/2019 Rabatas lea ođđaáiggáš historjá buohtastahttit kránnjá­ gávpogiin Sale. Lei imazighen jođiheaddji ja Almoha­ des vuosttaš kalif Abas al-Mu’min gii vuođđudii gávpo­ ga Rabatan (kloastarin, latnin) vai beasai geavahit dan fallehit Andalucia ja oažžut fámu gilvaleaddji Maghreb badjel. Abd al-Mu’mina bártnibárdni, almohadena goalmmát kalif, Yaqub al-Mansur dagahii Rabat iežas riikka váldo­ gávpogin. Son huksii Rabata gávpotmuvrra, kasbak ja huksegođii mii galggai šaddat máilmmi stuorámus moskea. Su jápmima olis jagi 1199 bissánii huksen gaskaboddosaččat, viessobázahus ja Hassan-toardna lea vel báhcán. ‘ Ánnot ja Soffá gárvodan imazighen árbevirolaš čikŋabiktasiin. ’ Ánnot galledeamen muhtun boandda olggobeale Rabat gávpoga. “ Ánnot ja Fatima stoahkaba boandda luhtte ja beana lea searvan sudno mielde. ” Ánnot lohkamin ja geahččamin Hassan toartna historjjábirra. Hassan toardna-huksen orustuvvui go al-Mansur jámii jagi 1199. Toardna šattai 44 mehtera. • Marokkos galbejit dábálaččat máŋgga gillii. Marokko almmolaš giella lea arábalašgiella. Birrasii 12 miljovnna (40 % álbmogis) hállet tamazight (imazighen giela). Fránskagiella lea Marokko eahpealmmolaš nubbigiella. Davviguovllu Marokkos lea spánskkagiella nubbingiellan. Eaŋgalasgiella lea amasgiellan Marokkos. “ ‘ ’ ” •

RkJQdWJsaXNoZXIy NDI2ODk=