Sámis / Sámen 30

Sámis 30/2019 35 Konrad Nielsena mielde erohus duon ja don gaskkas lea dat, ahte duot lea den der borte ja dot ges den der langt borte . Gokko de gávdno dasto rádjá daid gask­ kas? Man guhkkin bat duot nohká ja dot álgá? Seamma láhkai go dán ja dien buohta, dákko maid lea gažaldat geahččanguovllus, perspektiivvas. Jus moai gehčče ovdamearkka dihte Guovdageainnu márkana várddus báikkis gos oidne máŋggalágan viesuid, de dalle sáhtte oaidnit duon rukses viesu mii lea oalle lahka, ja de dan duohken duon alit viesu, ja de vel dobbelaččas oid­ no dot rukses viesu, dot mii lea guhkkeleappos go duot guokte viesu. Muhto duon ja don erohusa ii sáhte mih­ tidit mehteriid mielde. Orru baicce nu, ahte jus duot rukses viessu váldošii eret alit viesu ovddas, de dalle dat doppimus viessu ii kánske šat leat ge dot , muhto baicce duot rukses viessu. Dát mii badjelaččas lea čilgejuvvon lea oalle lunddolaš eatnasiidda geat máhttet sámegiela. Dát lea ge dat mii lea miellagiddevaš: Sámegiela hálliide lea áib­ bas lunddolaš, ahte ná dát sánit geavahuvvojit. Muh­ to eará gielaid hálliide dát ii leat ollege čielggas. Sáme­ gielas leat dát njeallje sáni – dát , diet , duot ja dot – mai­ guin sáhttit konkrehtalaččat čujuhit viesuide ja eará tiŋggaide maid mii oaidnit. Hálli geahččanguovlu ii leat álo seamma go guldaleaddjis, muhto dan ferte maiddái váldit vuhtii. Muhto dát geahččanguovllut eai váldojuvvo seamma láhkai vuhtii sámegielaid olggo­ bealde. Seamma ollu demonstratiiva pronomenat eai oro gávdnomin ovttage eará Eurohpá gielas, mat leat loahpaloahpas moaddečuođi. Nu go juo namuhuvvui, dárogielas dán lágan sánit leat sullii guokte ( denne ja den ), suomagielas golbma ( tämä , tuo ja se ). Dilli lea dákkár miehtá Eurohpá, maiddái ovdamearkka dihte dain gielain main leat seamma eksohtalaš guvttiidlogu personpronomenat go sámegielas. Vilges viesus ge bir­ gejit guvttiin dahje golmmain demonstratiiva prono­ meniin. Muhto sámegiela demonstratiiva pronomenat eai no­ ga oba dása ge. Miehtá dán teavstta lea geavahuvvon maiddái dat , okta sámegiela dábálamos sániin. Dat ii dábálaččat oidno seamma láhkai go dát oidno mu luht­ te, diet du luhtte ja nu ain. Ja ii ge dás ge nohkka: dan , dán , dien , duon ja don lassin duoppil dáppil Deanu­ leagis leamaš geavahusas maiddái guđat demonstratii­ va pronomena, dut . Dán lea čállán muitui juo Konrad Nielsen gii čuođenár jagi dassái lea muitalan, ahte go duot lea dárogillii den der borte ja dot ges den der langt borte , de Kárášjogas ja Buolbmágis lea gullon dut , mii lea ain vel guhkkelis, viđain dárogiel sániin daddjon den der svært langt borte . Dán áigge dat gullo hui hárve, muhto liikká dut lea gul geavahusas muhtin báikkiin maiddái Ohcejogas Suoma bealde. Ja de do dot do doppe Eanáš guovlluin dut (mii lea guhkkelis go dot ) lea dat­ tetge amas, muhto sullii seamma mearkkašumi sáhttit muitalit ain ovttain eará koansttain: do doppe, duon viesu ja don viesu duohken sáhttá vuhttot do dot viessu. Muhtumin sáhttit ovttastahttit maiddái eanet dákkáraš sániid: die diet viessu, die dat viessu, die dat die viessu ja nu ain viidásabbot. Muhto jus galgat rehkenastit dušše albma, ovttaskas demonstratiiva pronomeniid, de dal­ le dat leat sámegielas "dušše" sullii vihtta, dahje guhtta doppe gos dut maid lea geavahusas. Namuhan veara lea goit dat, ahte muhtun Ruoŧa beale davvisámegiela suop­ manat sulastahttet julevsámegiela dainna, ahte dop