Sámis / Sámen 30

34 Sámis 30/2019 keka’mii singuin (muhto it don)’. Dieđus mii sáhttit sirret dáid mearkkašumiid maiddái sámegielas, muhto dákkár gielain dáid dieđuid ferte muitalit seamma láh­ kai go sámegielas ferte muitalit, leatgo sáhkan mii vai dušše moai – vaikko Davvi-Eurohpá eanetlogugielat eai dan seamma láhkai gáibit. Dat, dát, diet, duot, dot – ja dut? Guvttiidlogus lea sámegiela grammatihkas dehálaš rol­ la, mii váilu lagamus ránnjágielain. Guvttiidlogus lea dattetge čielga mearkkašupmi, ja dan lea daninassii ál­ ki oahppat, vaikko ii livčče oahppan sámegiela vuosttaš giellan. Dilli lea baicce earálágan nuppi pronomen­ joavkku buohta, mii ii oro ožžon nu ollu fuomášumi go sáhtášii oažžut dalle go muitalit sámegiela earenoamáš luonddu birra earáide ja figgat kánske oahpahit earáid geavahit dan riekta. Sámegielas gávdnojit oainnat unni­ mustá vihtta demonstratiiva pronomena: dat , dát , diet , duot ja dot . Eará láhkai go ovdamearkka dihte prono­ meniin moai , de ii oro beare álki čilget earáide dahje oba alccesis, goas guđege pronomena ferte dahje oažžu gea­ vahit. Dahje mo daid galgá jorgalit eará gielaide dahje mo eará gielaid pronomeniid galgá jorgalit sámegillii? Dárogielas eai leat lahkage ná ollu demonstratiiva pro­ nomenat, dušše den / det ja denne / dette . Ruoŧagielas seamma láhkai. Suomagielas leat golbma: se , tämä ja tuo . Dát sánit dieđus sulastahttet sámegiela pronome­ niid, muhto seamma láhkai go moai ferte jorgaluvvot guvttiin sániin ( vi to , me kaksi ), de diet lea dávjá dáro­ gillii sullii den der , duot ges jorgaluvvo Konrad Niel­ sena beakkán sátnegirjji mielde golmmain sániin den der borte , ja dot -sáni jorgalussii dárbbašit olles njeal­ lje sáni: den der langt borte . Gielaid erohusat leat dák­ ko duođaid seammaláganat go guvttiidlogu buohta: Sámegiela grammatihkas demonstratiiva pronomeniin leat eanet erohusat dahjege distinkšuvnnat go eanet­ logugielain. Dalle go muitalan munno birra, de mun ferten muitalit aiddo guovtti olbmo birra. Dalle go don muitalat dan , dien , duon dahje don tiŋgga birra, fertet muitalit oalle dárkilit gos don oainnát dan, mii dážii lea dávjá dušše den . Dieđus dárogielas sáhttá gea­ vahit eanet sániid dego ovdamearkka dihte den der bor­ te ( duot ) dahje den der nærmere deg ( diet ), muhto dasa ii leat bággu – dárogillii ii oktageardánit leat bággu muitalit nu ollu go sámegillii. Demonstratiiva dahjege čujuheaddji pronomeniid bar­ gun lea čujuhit áššiide maid almmuhit substantiiv­ vaiguin. Daid sáhttá geavahit oktan substantiivvai­ guin ( duot viessu ) dahje daiguin sáhttá ollásit buhttet substantiivva ( duot ). Dákkár sániin leat maiddái ea­ net abstrákta geavahanvuogit, muhto daid konkrehta vuođđun lea dat, ahte dat čujuhit báikkiide maid mii dábálaččat sáhttit oaidnit, go hállat guđet guimmiidea­ metguin. Dalle go geavahit sániid dat , dát , diet , duot ja dot , mii fertet váldit vuhtii iežamet (dan gii hállá dah­ je čállá) ja iežamet guldaleddjiid (du gii guldalat dahje logat). Dát lea juoga mii lea mu lahka, diet ges lea du lahka. Dát viessu lea mu luhtte, diet viessu ges dieppe du luhtte. Muhto duot eará viesut eai leat seamma láh­ kai áibbas munno luhtte, eai mus dás ja eai ge dus dies – dat leat duoppe gos nu, daid moai gehčče dego mat livččiimet fas ovttas, bálddalaga, iige leat šat dehálaš erohus dán ja dien gaskas. Duot mearkkaša ge juste aist­ ton dan Konrad Nielsena den der borte . Muhto eanet miellagiddevažžan sámegiella šaddá dalle go muitit, ah­ te gávdno maiddái dot . Mii dot lea?