Sámis / Sámen 30

16 Sámis 30/2019 Várri dahje ceakko bákti man namma lea Sieidi Porsángguvuo- nas. Dan áigge go Sieidavutnii ásaiduvve earát go sápmelaččat, gaskkamutto ja loahpa­ geahčen 1800-logu, de olbmuid gaskkas ii lean šat nu buorre dovdu dološ sámi os­ kui ja sieidejáhkkui, de ii leat oppa imaš ge ahte diehtu lei vajáldahtton jus mat sieid­ dis mii lea addán báikái sámegielnama, leamaš juoidá dahkamuš dološ sámi áhkáin. Áhkká lea de jorran konen, ja go lea sámi sieiddis sáhka, de dat gárttai Finnkone, mii de dárogielnamas lea rievdan Finnkongkeilan báikenama loahppaoasi mielde. Finnkonekeila šattai Finnkongkeilan. Olbmot leat de imaštan ahte gii lei dat sáme­ gonagas, vaikko várra oppa áigge leamaš sáhka ovtta min áhkáin (dego Olmmáivák­ kis ja Áhkkávákkis – gos iige leat diehtu man áhkás lea sáhka, earret go ahte lea okta dain golbmasiin Sár, Uks dahje Juoks). Otnáš kárttain gal čuožžu sámegielnamma Sieidevuotna, muhto rivttes namma báikki olbmuid mielde lea eahpitkeahttá Sieidavuotna. Dát boastuvuohta berre farggamusat njulgejuvvot kárttain, go ii gula kártadoaimmahahkii dahkat báike­ namaid áddehahttin otnáš gielladovddu mielde, muhto baicce doalahit báike­ namaid dan hámis mii dainna leamaš áiggiid čađa. Sieidavuona dárogiel namma rievddai áiggi mielde leat dušše Keila, soaitá dan dihtii go ii oktage máhttán čilget nama vuosttas oasi.

RkJQdWJsaXNoZXIy NDI2ODk=