Sámis 27-28

Sámis 27–28/2018 11 Dat iežaset duolva gieđaiguin geaigguhit durde lágaid maid varranaga suorpmaiguin leat čállán. Ii leat imaš ahte nuoraid váimmuin badjána heahti ja vuosttal­ danmiella! AILU VALLE JA AMOC - RUOVDESTÁLLU Nubbi artista guhte garrasit bargá dekolonisierema guvlui, lea Áilu Valle. Dás lean geahččan Ruovdestállu -teavstta, mas gal maid duođai lea earenoamáš sátne­ riggodat ja čiekŋalis álgoálbmotjurddašeapmi. Veahk­ kin sisabahkkemiid vuosttaldeami retorihka ovddidea­ mis lea ráppen, beaktilis dadjanvuogit, lihkastagat, rit­ ma ja mokta. Ráppemis deattuha jietnadagaid ja stávva­ liid; das leat olu allitterašuvnnat, omd. reakčanan ruvd- diid ja vuoigŋi vuvddiid. Das leat maid sátneriimmat, omd. nohkágo ealliid váimmus fápmu go bombbain lea- vvá áimmus jápmu . Ráppemiin dadjá teavstta jođá­ neappot go omd. lohkamiin dahje lávlumiin. Gulda­ leaddji diehttelasas ii háhppet gullat ja guorahallat sá­ niid ja cealkagiid ráppas. Ráppemiin dat johtá olles leahtuin ovddosguvlui almmá muitobáhpira haga lávd­ diid alde. Dat gullo das ja dalle go dat ráppejuvvo lávddi alde, ja nohká fas jođánit. Muhto, muitui báhcá ja mil­ lii čuohcá, šaddá miella guorahallat maid dat teaksta jur duođai dadjá. Gažaldagat Gulat go don mo dat ovssiid dodjet? Gulat go don mo dat rokkiin bokkiin? leat jearaldagat nubbái, dego ohcaleame duođaštusa dasa ahte ipmir­ dat go ášši seammaládje go, ahte gulat go don dan seam­ ma go mun? Sus lea eahpesihkarvuođa dovdu, ii dieđe sáhttá lea go sudnos oktasaš oaidnu dasa mii dáhpáhuv­ vá? Ii han Sámis ge leat ovttaoaivilvuohta daid áššiide. Dat mii nuppi olbmo mielas lea luonddugoarideapmi, sáhttá leat nuppi mielas buorre industriála ruhtagáldu. Ruovdestállu , maid teavstta refreaŋŋas dadjá anárašgillii ryevdistáálu , lea industriija metafora. Dan galgá teavst­ ta vuostáiváldi duođai fáhtet ja vaikko veahá balddaskit, danne dan galgá moatti gillii oažžut gullat. Ruovdestállu -ráppas orrot sánit vuđolaččat vállje­ juvvon. Pathosákkastallamiin, dainna ákkastallamiin mii galggašii lihkastahttit nuppi olbmodovdduid teavst­ tas, orru áigume balddihit, ahte dál ii leat jur leaika go stállu boahtá. Juoga lea dáhpáhuvvame ja muitaleaddji háliida boktit dan nuppi olbmo, háliida su fuomášuhttit ja jorgalahttit vai oaidná mii geavvá. Sápmelačča mie­ las ii oba oro ge geahči eanaanistuvvamis, ii goit dan sápmelačča mielas gii doalaha sámi holisttalaš vuoiŋŋa, gii oaidná luonddu ja olbmo oktiigullevašvuođa. Dak­ kár sápmelačča mielas guhte ii daga dan, gal nektet ruvkedietnasat šearrámusge šlánten, nu go Ailu Valle ráppe, dahje buorre dienasin guovlluide. Ruovdegarjá áimmus – dáidá helikopter geahčadeame guovllu ja kár­ teme maid doppe ain sáhttá viežžat. Buot dat sánálaš ja muhtun saje allitterálalaš dadjanvuogit doibmet gielalaš gaskaoapmin. Son namuhua omd. v áimmusfápmu. Dat lea atomafápmu, mii duođai sáhttá billistit ja goaridit, ii dušše Sámi guovlluid, muhto oppa máilmmi. Loahpas dieid linjjáid orru sávaldat ahte servodat galggašii riev­ dat, ahte olbmot galggaše čuvgehusa olahit – Biibba­ la metaforain njiellat dieđu eappela . Amoca ráppaoas­ si Ruovdestálu -teavsttas anárašgillii lea máilmmi fysih­ kalaš lágaid birra. Teavsttas namuha Big bang-dáhpá­ husa, mii sáhttá maid govvidit mainnalágiin meka­ nisttalaš máilmmiipmárdus ja sámi holisttalaš oain­ nut beaškkehit oktii. Oarjemáilmmi oaidnu lea ahte Big Bang bokte vuođđuduvvui vuos máilbmi, muhto álgoálbmogat eai leat ohcan dakkár čilgehusa máilmmi Gulat go don mo dat ovssiid dodjet? Gulat go don mo dat rokkiin bokkiin?