Sámis 25

8 Sámis 25/2017 guin sámiiguin riikarájáid rastá boatkana ja sámi okta- vuohta cuovkana. Sámedikkiid ruhtavárregeavahus sámegiela buorrin or- ru dál oalle váilevaš. Gielladikšun lea organiserejuvvon EU-prošeaktan. Diekkár vuoruheapmi ii oro mu mie- las dohkálaš. Ja dieinna vugiin ii oro ovdáneame dat ge maid Sámi giellalávdegotti okta bargi (mas ledje velá olu eará barggut) doaimmahii 1970-logus. Dalle mii oaččuimet áigái 3-4 čállinvuogi ja barggaimet termino- logiijain ja olu eará áššiiguin, nu go omd. giellalágain. Sámegielagiid vuoigatvuohta iežaset gillii ja sámegielaid ovdánanvejolašvuohta ii oro adnojuvvo- me fávdnádit árvvus dáid áiggiid. Ávvobottuin gal sáme­ politihkkarat sárdnidit čábbát sámegiela birra. Muh- to seamma politihkkarat, earenoamážit sii geat ieža eai ane sámegiela geavahan vearan eai ge oahppan vearan, čájehit daguideasetguin man unnán árvvus sii atnet sá­ megiela. Sii leat fuones ovdagovat. Buot čielgasepmosit dan ádde olmmoš das go sii muitalit ahte mii fertet beanta luohpat sámegielas jos áigut leat demokráhtat. Sámegiella navdojuvvo leat hehttehussan muhtumiid politihkalaš virggiid olaheamis. Ii ná gal galggaše! Dál ferte oažžut áigái áibbas ođđa jurddašanvugiid ja ádde- jumi, man vuođđun lea ahte sámegiella lea dárbbašlaš ja sis guđet sámegiela hállet, lea ollislaš vuoigatvuoh- ta dasa. Mu njuoras ávžžuhus lea sidjiide geat eai leat oahppan sámegiela: Allet ane iežadet dili ággan sáme- giela vuostá. Sámegiela vuostá doibmet juo doarvái olu vuostáfámut. Ja olmmoš sáhttá oahppat! Dat lea ie­ žas válljema duohken. Jearaldat lea masa dáhttu jáhk- kit. Ja olmmoš ieš vállje masa jáhkká. Muhtun pedago­ ga lea cealkán ná: ”Jos don jáhkát ahte don sáhtát ja máhtát, de dat lea duohta dutnje. Jos don jáhkát ahte don it sáhte it ge máhte, de dat lea maid duohta dutn- je.” Ja velá lassin: ”Olbmo giellaoahppan-nákca lea hui earenomáš stuoris”. Guokte golbma giela eai deavdde ol- bmo vuoiŋŋamaččaid. Min jierbmi ii leat dego lihtti mii ábbu ravddaid badjel. Juo dat lávdegoddi mii nammaduvvui jagi 1956:s suok- kardit sámiid dili Norggas (Sámekomitea), celkkii ár- valusastis 1959:s ahte sámegiela seailun ja ovdáneapmi dat mearrida sámi álbmoga boahtte áiggi (”språket ... er så viktig at samenes fortsatte eksistens som egen folke­ gruppe i virkeligheten står og faller med det”). Gielaid nohkan dahje giellajápmu adnui ovdalaš áig- giid liikká lunddolažžan go rásiid goldnan čakčat. Ii han olmmoš gul dasa veaje maidege. Muhto giela ii sáhte veardidit šaddun. Giella ii leat iešalddis ealli sivdnádus. Giella lea ásahus man servodat lea huksen ja man bis- sumii servodat váikkuha beaivvis beaivái. Dál leat áin birrasiid 6000 giela máilmmis. 3000 dain dáidet jáv- kat muhtun moatti logi jagis. Áiggut go don leat miel- de bargamin dan ala ahte sámegielat eai gárttaše dien 3000 giela searvái? Don ieš sáhtát mearridit dan. Jearal- dat lea: Dáhtut go?