Sámen 2

Sámen 2/2017      61 Gå dat sadjásaj evtudus stáhtatjálle birra åvdeduváj muv hålan jagen 1969, det galggin mannat 29 jage åvdås vuostasj stáhtatjálle sáme ássjij hárráj nammaduváj ja­ gen 1998. Sån lij Johanne Sommersæter gut dálla år­ ru Råmså stádan. Suv åvdep namma lij Johanne Gaup ja dalloj sån åroj Guovdagæjnon. Jus dálla farra galggá nammaduvvat konsultátiv stáhtaráde sáme ássjij hárráj, gal iv desste jáhke mån ájmmudav árvustallat juska lid­ jiv sihtat. NUBBE LINNJA – GÅNNÅ IESJMIERREDIB- ME LE DEGU LÁJTTIMBÁDDE Álmmugij iesjmierredime rievtes le prinsihppa euro­ pearij árbbedáben gånnå guhka ruohtsa vájku ælla rat vuojnnusa. Da ruohtsa manni åvdep ajgijda dåk føyda­ lisma ájgegávddaj, dalloj gå lidjin lenajhærrá gænna iet­ janisá lidjin ednama maj namma lij domene. Lenajhær­ ráj vuolen lidjin vásálla jali vuollálattja gænna vat lidjin ednama man badjel sidja ráddijin. Gå stáhta vuododuvvin Europan 1200 jagij rájes, de lij akta rávkalvis vuodon. Stáhta galggin ráddit ietjasa ednamij badjel ma lidjin sierralágásj rájáj sisbielen. Ja gå duot dádjadus násjåvnnå sjattaj sæmmi gå ulmusjt­ jærdda, de åvddånatjáj duot teorija mij maŋenagi sjat­ taj gåhtjodum násjonálalasj stáhtta. Akta ulmusjtjærd­ da galgaj de årrot tjoahken avtan stáhtan mij de sjattaj gåhtjodum násjonálalasj stáhtta. Stenderij tjåhkanibme le degu dåbddomærkka dakkár stáhta mij le korporativ stáhtta. Stivrrim orgána dak­ kár stáhtan, ælla da válljidum dajs gænna le dábálasj ji­ enastimrievetesvuohta. Da orgána li farra aktidum rája­ dusájs ma båhti organisásjåvnåjs, barggojuohkusijs ja æládusvuogijs. Dalloj gå lijma barggamin Sámeriektajuohkusin, de mån iesj lidjiv daj vihttasij siegen (Teigmo Eira, Jern­ sletten, Jåma, Sara ja Urheim) gudi evtudijma juh­ te sáme guovdásj orgádna galgaj vuododuvvat njuolg­ ga válljima baktu divna válggaguovlojn. Diededijma aj mij agev sjaddap vuosteldit válljimijt ma ælla njuolg­ ga. (NOU bielle 36). Ietjá bagoj javladum manajma mij garrasijt korporativ vuogádagá jali systema vuosstáj. Jus galgav javllat nåv, ja javllat vil iesj, de li muv hålan ja­ gen 1969 moadda várrodusá nåv gåktus 16. bielen muv prienntidum tjallagin "Konsultátiv stáhtaráde sáme áss­ jij hárráj": Duot báhko iesjmierredibme mij gullu násjåvnnå­ lasj juohkusijda, dan bágon le degu sierralágásj jiet­ na. Ulmusj ájádallá tjuoldedum bájke galggi, sier­ ralágásj stáhta, doaro majt li dale da buollidam ja gájkka ietján man birra histåvrrå mujtudallá. Mån lev ájádallam åvvå ietjá láhká. IESJMIERREDIBME TJANÁDUM STÁHTAJ VUODODIBMÁJ Politihkka Europán buvtij åvddån muhtem ájge ål­ luj iesjráddijiddje stáhtav. Dakkár stáhtan galggi rijka viesáda ietja ráddit ietjasa badjel daj orgánaj baktu ma li tjáledum rijka vuodolágan mij aj gåhtjoduvvá kostitu­ Ájluovttas, vuosttas sámediggeválga. Govas Adele Nystø Ráhka ja Ronald Urheim.