Sámen 2

14 Sámen 2/2017 vin tjiellden jali tjærron. Ja duodden bijaduvvin sáme­ gæhttje gudi galggin bånndurijt væhkadallat. Gåktus boatsojsujto dile Finnmárko sisbielen galggin rájdaduvvat, ij dan birra boahtám åvvå mige åvddåla gå ådå boatsojsujttoláhka bådij jagen 1933. Javladum iet­ já bagoj: Dile Finnmárkon da lidjin åvvå ietjálágátja gå oarjján. Árvedsæhkáj jáhkep mij da sáme dan fylkan gu­ di diehtin gåktus oarjjelsáme barggagåhtin, sij vuojnnin dat ij rat gullum sidji. Duodden bådij duot ássje gå boat­ sojsáme Finnmárkon lidjin nav vargga ålggolin jali rab­ dabællán buohta dárogiela ja ságastallamij sebrudagán. Galgaj mannat ulmutja buolvva åvdås gå muhtem sáme Finnmárkos majdik giehttogåhtin orgániserima birra. Ja åvdås sij sehkanin vuododihttjat Vuona boatsojsámij rijkasiebrev, muhtem orgánisásjåvnnå mij lij álgedum ja åvdedum oarjjelsáme ælloniehkijs. Lidjin da aj ietjá lágásj sáme nuorttat gudi ællim Roan­ demin ja dat aj vuoset gåktus tjåhkanibme ienemusát lij degu boatsojpolitihkalsj. Sij gájka lidjin oahpes dåjma­ lasj sáme Råmså ja Finnmárko fylkajs daj ájgij. Gå dajt vidjurijt giessep sæhkáj, de unnet dat åvdep giehtojt dan birra ma javlli juhte sámij orgániserimbarggo álgij oarj­ jelsame dáfojn. Dalloj gå tjåhkanibme lij Roandemin, de lij sámepolitihkalasj ságastibme juo ájggá álggám guovten nuortamus fylkajn. Åhpadiddje Anders Larsen gut lij Kvænangenis, sån vattij ålgus muhtem ávijsav man namma lij Sagai Muj­ talæg je jagij 1904 ja 1911 gaskan. Ienemusát lidjin da 425 låhkke gesi dat ávijssa rájaduváj. Ávijssa tjáleduváj nuortta sáme giellaj ja lij huj ájnas sáme álmmukåhpa­ dusá diehti. Larsen, sån diedojt juogij låhkkijda gåktus sámepolitihkalasj vidjura idjin ja manáj garrasaijt vuoss­ táj dan dárojduhhtema mij ráddij daj ájgij (Bjørklund 1985 ja 2013). Sån, Anders Larsen, lij ájgenis viehka dåbdos ságastidd­ je sebrudagán ja viehka buossje ådtjudihttjat Isak Sa­ báv ájrrasin Stuorradiggáj jagen 1906. Saba válljiduváj prográmma vuodo nanna gånnå lij sámepolitihkalasj hábme ja tjåhkkåhij Stuorradikken guokta gávda. Saba dagáj aj lávllagav man namma sjattaj "Sáme vierrega lávl­ la" ja mij galgaj sjaddat sámij álmmuklávlla. Dat prienn­ tiduváj Anders Larsena ávijsan jagen 1906. Birrusij jage 1910 vuododuvvin sáme sebrudagáDænon, Buolmmágin, Gárásjågån ja Porsangerin. De li vas akta ietjá ulmusj gut muhtem ájge ålluj galgaj sjaddat viehka ájnas. Dat lij Per Fokstad gut lij åhpadiddje Dænos. Dál­ ven 1915–16 lij sån juo Dánmárkon låhkåmin ja dåp­ pe sån æjvvalij studentaj gudi lidjin Ruodnálándas. Gå guokta jage mannam, de sån lij vas låhkåmin dan stádan man namma Birmingham ja nuppe jage vas sån lij Parij­ san. Sujna lij rijkajgasskasasj diehto ja miella. Sierraláh­ káj sån berustij politihkav mij duohtaj unneplågojt ja berustij aj násjonálalasj gatjálvisájt (Hætta 1999). Ufuohtá dáfojn bargaj Henrik Kvandahl gut lij Bálágis. Sån aj lij åhpadiddje ja tjuottjodij garrasijt man ájnna­ sa da libá, sámegiella ja kultuvrra. Sån aj sjattaj tjállet tjoahkkáj gålmmå girje ma tjoahkkáj gåtjoduvvin "Sá­ me álmmuga histåvrrå". Várjágsábme John Roska lij sie- gen 1917 rijkatjåhkanimen.