SISABOAĐUT / INNTEKTER | Rehketdoallu
2002 |
Bueahtta
2002 |
Bueahtta
|
1 Miellahttoruhta / Medlemskontigent |
26 000 |
30 000 |
30 000 |
2 Foanddas / Overfřrt Vederlagsmidler fra Fondet |
262 661 |
262 661 |
370 288 |
3 Sámedikki doaibmadoarjja / Driftsstřtte Sametinget | 109 000 |
109 000 |
119 000 |
4 Reantosisaboađut / Renteinntekter | 4 469 |
2 000 |
5 000 |
5 Eará sisaboađut / Andre inntekter | 5 794 |
||
BUOHKANASSII SISA / SUM INNTEKTER | 407 924 |
403 661 |
524 288 |
GOLUT / UTGIFTER | |||
6 Bálká hálddahus, stivra etc/Honorar adm., styret etc | 93 023 |
95 000 |
100 000 |
7 Diehtojuohkin FÁGAČÁLLI / Info Medlemsblad |
32 782 |
40 000 |
85 000 |
8 Bargoaddi divat / Arbeidsgiveravgift |
0 |
2 000 |
0 |
9 Rehketdoallu ja dárkkisteapmi / Regnskap og revisjon |
20 570 |
19 000 |
22 000 |
10 Hálddahus golut / Adm. utgifter |
75 200 |
55 000 |
95 000 |
11 Ruoktosiidu / Nettside | 41 846 |
40 000 |
30 000 |
12 Mátkit stivra / Reiser styret | 20 776 |
15 000 |
20 000 |
13 Eará mátkkit / Andre reiser | 8 021 |
10 000 |
17 000 |
14 Mátkedoarjja fágala mátkkiide / Reisestřtte faglige reiser |
15 000 |
||
15 Jahkečoahkkin ja seminára /Arsmřte og seminar |
27 629 |
80 000 |
80 000 |
16 Báŋkodivat / Bankgebyrer | 702 |
1 000 |
1 000 |
17 10 jagi ávvudoalut / 10 ĺrs jubileet |
180 000 |
110 000 |
30 000 |
BUOHKANASSII GOLUT / SUM UTGIFTER |
500 551 |
467 000 |
495 000 |
Vurken mannan jagis / Overfřrt fra ĺret fřr |
63 339 |
63 339 |
- 29 288 |
Netto doaibmagolut / Netto drfitsutgifter | 437 212 |
524 288 |
|
JAGI BOAĐUS / ĹRETS RESULTAT | - 29 288 |
0 |
0 |
2003 buehttii oanehis čilgehus
2. Fágagirjjála foanda - sisaboađut
2003 vuordit sullii 700.000 buhtadussisaboađuid, das 445.000 kopibuhtadus, ja 255.000 girjerájusbuhtadus. Dalle leat geassán girjerájusbuhtadusas Journalistasearvvi 15%.
Searvvi doaimmaide váldá Fágagirjjála foanddas vissis mađe doaibmanruđa. Ruhta lea miellahtuid ieaset buhtadusruhta, de dan sivas lea mearri man olu das sáhttá váldit hálddahusgoluide. 10 jagi ávvudoaluid liigegoluid geail (ávvugirji), váldit foanddas liigeruđa maiddái dán jagi. Fuobmá ahte sitivra válddii ieas 2002 doaibmabueahtas ávvugirjji liigegoluide, ja dáhttu de fas jahkečoahkkima dássidit dán válddedettiin foanddas ruđa. Geahča muđuid 16. čuoggá.
6. Buhtadusat/bálkkát
Ovdaolbmobuhtadus | 35 000 |
Eará luohttámuolbmuid buhtadusat | 15 000 |
Hálddahusjođiheapmi | 50 000 |
100 000 |
7. Diehtojuohkin - FÁGAČÁLLI
Bueahtas leat ain evttohuvvon guokte miellahttolastta. 2001 jahkečoahkkimis ávuhuvvui garrasit ahte ii berre bissehit báberprentejuvvon miellahttobláđi vaikko vel interneahttasiidu ollislaččat lea doaimmas. 2003 jahkečahkkin várrii dasto maiddái kr 35.000,- SFS:a oasse- doarjjan álggahit sámi čálakultuvrrala áigečállaga. Dalle lea FÁGAČÁLLI guokte nummir olggosaddimii 50.000 ja áigečállaga vuosttas nummiirii 35.000.
10. Hálddahusgolut - čállingoddi ja ovdaolbmo kontordoallu
Viessoláigu | 24.000 |
Dihtor- ja konturbiergasiidláigu | 18 000 |
Telefon, poasta ja govdabáddeláigu | 15 000 |
Konturrekvisihta etc | 7 000 |
Ovdaolbmo konturdoallu | 12 000 |
76 000 |
|
MVA | 18 240 |
94 240 |
11. Interneahttasiiddu doaimmaheaddji(t)
Dás leat 2003:is rehkenastán ahte searvvi interneahttasiidu lea ollislaččat doaimmas. Golut leat doaimmaheaddjái gii maiddái hálddaa dárbbala teknologiija.
14. Mátkedoarjja fágala mátkkiide
2003 jahkečoahkkin ásahii fas doarjjaruđa fágala mátkkiide, dán jagi kr. 15.000,-. Miellahtut sáhttet de ohcat mátkedoarjaga sierranas fágala mátkkiide.
15. Jahkečoahkkin ja rabas fágaseminárat
Bueahtas ain due okta fágaseminára, jahkečoahkkima oktavuođas. Searvvis leat dan mađe lassánan miellahtut, ahte dás duohko addagoahtá jahkása oktasa dáhpáhus searvvi stuorámus gollun. Erenoamá gelbbolavuođa loktema fáddáiguin lea álki bealutit dákkár golu. Seastin dihte lea ge seminára ja jahkečoahkkin seamma áiggi.
16. 10 jagi ávvudoalut
10 jagi ávvugirjji liigegolut - stivra máksán 2002 doaibmaruđain. Stivra evttoha dasto 2003 doaibmajahkái ge dán poastta - čájehan dihte ahte jahkečoahkkin lea ná dássideamen mannan jagi ávvudoaluid liigegoluid.
2003 doaibmaplána
1. SFS miehtá Sámi searvin.
Ii nu jođánit viidán searvi miehtá sámi searvin miellahttolassáneami bokte. Erenoamáit Ruoŧa beali fágačállit leat bázahallan organiserema ektui. Gielalaččat lea doaimmain ge vuosttamuan leama davvisámegiella guovddáis. Searvi dattege muittuha jahkásaččat dan ahte searvilea fálaldahkan buot sámegielat fágačálliide. Nu lea ge fágačálliid ieaset hálddus ávkkuhit SFS buoremusat.
2. IT-áŋgiruan - erenoamá doaibma boahtte áiggis
Searvi lea olu searaid, sihke ruđala ja olmmolas, bidjan dasa ahte SFS ruoktosiidu galgá ollislaččat doaibmat sámegielain. Juo 2001 jahkečoahkkima rádjái lei searvi ollen dasa ahte sáhttá dihtortekno-logiija geavahigoahtit diehtojuohkima ja giellaovddideami gaskaoapmin sámegiela bokte. Ain leat gal soames teknologala hehttehusat sámegiela ektui, muhto searvi lea dattege gávdnan buorre čovdosa ovttas sámi eksperttaiguin dassái go dihtorfitnodagaid lohpiduvvon čoavdda lea gárvánan.
Go ruoktosiidu lea ásahuvvon, de lea maiddái dihtosis dat ahte jos vuos dákkár doaimmain joatká, de eaktuda dat ahte searvvis lea doaimmahus mii áimmahuá ruoktosiiddu. Dan ferte ođasmahttit - ja čuovvut mielde mii siiddus dáhpáhuvvá. Diekkár doaimmas leat de maiddái ekomomala váikkuhusat, stuorit fásta jahkása golut. Searvvi ruoktosiiddu galgá goit geavahit sihke sámi čálli- ja giellafágala ovdánahttima ja dábála diehtojuohkima várás.
3. Diehtojuohkin
Earret fágaseminárat, mat dieđusge maiddái leat dieđu juohkima várás - go daid bokte galggaii loktet fágala gelbbolavuođa - de lea miellahttolastta FÁGAČÁLLI ávkkála dieđuid juohkima gaska-oapmin. Earret dábála organisauvdnala dieđuid várás, de lastta sáhttá joatkagis ge gaskkustit giellafágala ja čállinfágala dieđuid. Áigmu lea ráhkadit 2 nummira dán jagi. Golut juohke nummira ráhkadit leat sullii 25.000 kr.
4. Fágagirjjiide oastinortnet
Áái birra ságastallojuvvui Sámedikki ja organisauvnnaid oktasačoahkkimis ođđajagemánus 2002. Ái lea áigá ovddiduvvon cealkámuain Sámediggái go Sámediggi guorahalai lágásdus-doarjja-ortnega, ja 1998 máinnauvvon čoahkkimis Sámi kulturráđiin. Sámediggi lea dasto 2002:s váldán vuhtii ahte boahtteáiggi oastinortnet galgá fátmastit maiddái fágagirjjálavuođa. Sámiráđi Davviriikkala sámi girjjálavuođa oastinortnet lea loahpahuvvon. Livččii de riekta ahte ee. čálli-searvvit barget ovttas dáinna áiin. Sámiráđđi loktii ái ráđi kulturlávdegotti girjjálavuođa seminárain Leavnnajs 7.3. 2003, muhto dađebáhábut ain hállet due čáppagirjjálavuođas.
5. Girjerájus- ja kopibuhtadus
Čállisearvvit leat čakčat 1999:s soahpan mo juogadit 1998-2000 áigodaga girjerájusbuhtadusa. Jos ođđa soahpamu ii dahkko, de joatkauvvá diet soahpamu maiddái ođđa áigodaga, 2001-2003. Čálliservviid máŋgga jahkása kopibuhtadusa soahpameahttunvuođa leat čállisearvvit čoavdan 2001 giđđat. SFS prinsihpala oaidnu lea viimmat dohkkehuvvon, ja nu galgat ge čuovvut juogadan-njuolggadusaid maid searvvit leat soahpan, ja bidjan Sámikopiija njuolggadussan vuođđudettiin dien ovttastusa 1992:s.
6. Uhcán fágagirjjit sámegillii
SFS lea fuobmáahttigoahtán ahte otná sámi girjjálavuođas leat áibba unnán fágateavsttat sámegillii, earret fal oahppogirjjit. Searvi ávuha ain dán oktavuođas omd. Fágagirjjála foandda vuoruhit proeavttaid mat sáhttet leat mielde lasiheamen sámi fágaprosa olggosaddimiid. Muđuid berre searvi ohcat eará vugiid ge mo movttiidahtáii addit olggos eambbo sámi fágateavsttaid. Dán oktavuođas berre dieđusge maiddái ohcalit lágádusaid áigumuaid.
7. Márkanastin - girjemeassut
SFS lea hástalan eará organisauvnnaid, ee. SÁLAS, SGS ja Sámiráđi ovttas ásahit jahkása Sámi girjemeassu. Dasa galggai leat vejola oaut Sámedikkiid mielde doarjut dákkár doaluid ekonoma-laččat. Sámiráđđi čuovvolii dán ái ráđi kulturlávdegotti girjjálavuođa seminárain Leavnnajs 7.3. 2003.
8. Fágagirjjála bálkkaupmi
SFS áigu bargagoahtit dainna ahte ásahit jahkása fágagirjjála bálkkaumi, Dan galggaii dahkat ovttas eará ásahusaiguin. SFS berre árvvotallat dán ásahit váikko due Fágagirjjála foandda ruđain. Stivra ovddidii jahkečoahkkimii evttohusa ásahit Fágagirjjála fondii ođđa stipeandda - Gudnistipeandda. 2003 Jahkečoahkkin mearridii mearrdidii dasto ásahit guokte ođđa stipenadda - namalasii 1) liigestipeanda - man sáhttá ohcat, ja 2) Gudnistipeanda - masa Foanddastivra gávdná olbmo gii ánssáa, dahje addá stipeandda Foanddastivrii boahtán evttohusaid vuođul.
9. Sámi muitalanárbevierut - duogá olu otná sámi teakstaduddjomii
Searvvi 2001 jahkečoahkkima oktavuođas doalai searvi seminára man fáddan lei cuvccastallan, dahje sámi njálmmála árbevierut. Dan oktavuođas lei maiddái muitalangilvvohallan. Dáinna lihkostuvai searvi nu bures, ahte mearriduvvui joatkit muitalangilvvohallamiin boahtte áiggi jahkečoahkkimiid oktavuođas.
10. Sámi fágaprosa magasiidna - áigečála
SFS galgá dál árvvotallat lágidigoahtit sámi fágaprosa magasiinna - áigečállaga. Dan sáhttá SFS buorremuddui ollauhttit searvvi ieas ressurssaiguin, ee. vuoruhettiin Fagairjjála foandda ruđaid ge dákkár doibmii. Foandda sisaboađut lassánit jagis jahkái, ja orru leamen nu ahte Foanda fargga sáhttá duhtadit sihke stipeandaohcciid dárbbuid, ja ollauhttit fágaprosa áigečállaga. Álggus attáii olggos guokte 48 siidosa nummira jahkái, sturrodat A4. Dákkár buori áigumuii galggaii maiddái leat vejola oaut unnána doarjaga goit Sámedikkis Norggas. Sáhttá maiddái iskat lea go eará čálliservviin berotupmi searvat dákkár doibmii. Muđuid sáhtáii ovttastahttit FÁGAČÁLLI miellahttobláđi ođđa áigečállagiin. 2003 jahkečoahkkin várrii dasto maiddái kr 35.000,- SFS:a oasse- doarjjan álggahit sámi čálakultuvrrala áigečállaga.