Saemien faagalidteratuvran tjaelijijih jarkoestæjjajsiebre
Sáme fágagirjásj tjállij- ja jårggåliddijijsiebre
Miellahttun?
| Olggosgolut / Utgifter | 2000
rehketdoallu/ regnskap |
2001
rehketdoallu/ regnskap |
2002
bušeahtta/ budsjett |
2003
bušeahtta/ budsjett |
| 1. Stivrajođih. buhtadus / Honorar leder | 35 000 |
35 000 |
35 000 |
35 000 |
| 2. Stivrra buhtadusat / Honnorar styret | 27 750 |
3 000 |
15 000 |
15 000 |
| 3. Hálddahusjođih. / Adm. leder | 45 000 |
45 000 |
45 000 |
45 000 |
| 4. Seminára buhtadus / Seminar - honor | 2 500 |
21 026 |
||
| 5. Diehtojuohkin / Info | 38 210 |
35 365 |
40 000 |
40 000 |
| 6. Bargoaddidivat / Arbeidsgiveravgift | 408 |
1 527 |
2 000 |
2 000 |
| 7. Rehketdoallu / Regnskap | 10 200 |
13 440 |
15 000 |
15 000 |
| 8. Dárkkisteapmi / Revisjon | 2 250 |
2 450 |
4 000 |
4 000 |
| 9. Hálddahusgolut | 58 718 |
52 907 |
55 000 |
60 000 |
| 10. IT-doaimmaheaddji / IT-redaktør | 15 297 |
39 042 |
40 000 |
40 000 |
| 11. Stivrra mátkkit / Reiser styret | 7 009 |
14 754 |
15 000 |
15 000 |
| 12. Eará mátkkit/ Andre reiser | 9 887 |
10 076 |
10 000 |
10 000 |
| 13. Jahkečoahkkin, sem. / Årsmøte og sem. | 68 880 |
63 958 |
80 000 |
90 000 |
| 14. 10 jagi ávvudeapmi / 10 års jubileum | 110 000 |
|||
| 15. Báŋkodivat / Bankgebyrer | 1 753 |
1 338 |
1 000 |
1 000 |
| Buohkanassii / Sum | 322 862 |
338 883 |
467 000 |
372 000 |
| Sisaboađut / Inntekter | ||||
| 16. Báhcán jagi ovdal / Overført | 48 868 |
63 339 |
||
| 17. Miellahttoruhta / Medlemskont. | 20 500 |
27 000 |
30 000 |
30 000 |
| 18. Sámediggi, doarjja / Sametinget | 107 000 |
107 000 |
109 000 |
120 000 |
| 19. Reantosisaboađut / Renteinntekter | 1 950 |
1 950 |
2 000 |
2 000 |
| 20. Fágagirjjálaš foanda / Faglitterær fond | 242 281 |
216 632 |
262 661 |
220 000 |
| Buohkanassii / Sum | 371 731 |
402 222 |
467 000 |
372 000 |
2002 bušehttii oanehis čilgehus
1.-3. Buhtadusat/bálkkát
| Bisuhit seammá dásis | |
| Ovdaolbmobuhtadus | 35 000 |
| Eará luohttámušolbmuid buhtadusat | 20 000 |
| Hálddahusjođiheapmi | 45 000 |
| Oktiibuot | 100 000 |
5. Diehtojuohkin - FÁGAČÁLLI
Bušeahtas leat ain evttohuvvon guokte miellahttolastta. 2001 jahkečoahkkimis ávžžuhuvvui garrasit ahte ii berre bissehit báberprentejuvvon miellahttobláđi vaikko vel interneahttasiidu ollislaččat lea doaimmas.
9. Hálddahusgolut - Čállingoddi
| Kontur- ja dihtorláigu, (2300 ru. x 12 mánu) | 27 600 |
| Telefon ja poasta ( 900 ru. x 12 mánu) | 10 800 |
| Konturrekvisihta etc | 6 600 |
| IT-láigogolut - ođđa 2002 rájis («bredbånd») | 10 000 |
| Oktiibuot | 55 000 |
10. IT-prošeakta - Interneahttasiiddu doaimmaheaddji(t)
Dás leat 2002:is rehkenastán ahte searvvi interneahttasiidu lea ollislaččat doaimmas. Golut leat doaimmaheaddjái gii maiddái hálddaša dárbbašlaš teknologiija.
13.-14. Jahkečoahkkin ja rabas fágaseminárat
Bušeahtas ain dušše okta fágaseminára, jahkečoahkkima oktavuođas.Searvvis leat dan mađe lassánan miellahtut, ahte dás duohko lea jahkásaš oktasaš dáhpáhus searvvi stuorámusgollun. Erenoamáš gelbbolašvuođa loktema fáddáiguin lea álki bealuštit dákkár golu. Seastin dihte lea ge seminára ja jahkečoahkkin seamma áiggi. 2002 jahkečoahkkima oktavuođas lea dasto 10-jagi ávvudeapmi, ja dása biddjon sierra ruhta antologiija olggosaddimii.
20. Fágagirjjálaš foanda - sisaboađut
2002 vuordit sullii 540.000 buhtadussisaboađuid, das 335.000 kopibuhtadus, ja 205.000 girjerájusbuhtadus. Dalle leat geassán girjerájusbuhtadusas Journalistasearvvi 15%. Searvvi doaimmaide váldá Fágagirjjálaš foanddas vissis mađe doaibmanruđa. Ruhta lea miellahtuid iežaset buhtadusruhta, de dan sivas lea mearri man olu das sáhttá váldit hálddahusgoluide. 2002 váldit dattege 10 jagi ávvudoaluid geažil vehá eambbo go 2001.
2002 doaibmaplána
1. SFS 10 jagi
2002:is lea searvi 10 jagi. Juo 2001:s leat ráhkkanišgoahtán erenoamáš ávvudoaluide. Dasa válljevvo sierra ávvulávdegoddi. Lunddolaš sisdoallu dákkár ávvudoaluin sáhttá leat ee. rabas seminára(t) maid bokte čalmmusta sámi fágagirjjálašvuođa dili aiddo dalle, ja maŋemuš 10 jagi ovdánahttima. Jurdda lea goit dat ahte fuobmášahttit oppa sámi servodaga dasa mii fágagirjjálašvuohta lea, ja makkár erenoamáš doaibma SFS:as lea das ahte ovdánahttit sámi čálakultuvrra.
Ávvudoaluid ruhtadeapmi lea sierra hástalussan. Searvi sáhtášii ohcat sierra ruhtadeami namahuvvon erenoamš fágasemináride, maid bokte lea fállamin dieđu ja gelbbolašvuođa oppa sámi servodahkii.
2. SFS miehtá Sámi searvin.
Ii nu jođánit viidán searvi miehtá sámi searvin miellahttolassáneami bokte. Erenoamážit Ruoºa beali fágačállit leat bázahallan organiserema ektui. Gielalaččat lea doaimmain ge vuosttamužžan leamaš davvisámegiella guovddážis. Searvi dattege muittuha jahkásaččat dan ahte searvilea fálaldahkan buot sámegielat fágačálliide. Nu lea ge fágačálliid iežaset hálddus ávkkuhit SFS buoremusat.
3. IT-áŋgiruššan - erenoamáš doaibma boahtte áiggis
Searvi lea olu searaid, sihke ruđalaš ja olmmošlas, bidjan dasa ahte SFS ruoktosiidu galgá ollislaččat doaibmat sámegielain. Juo 2001 jahkečoahkkima rádjái lei searvi ollen dasa ahte sáhttá dihtortekno-logiija geavahišgoahtit diehtojuohkima ja giellaovddideami gaskaoapmin sámegiela bokte. Ain leat gal soames teknologalaš hehttehusat sámegiela ektui, muhto searvi lea dattege gávdnan buorre čovdosa ovttas sámi eksperttaiguin dassái go dihtorfitnodagaid lohpiduvvon čoavdda lea gárvánan.
Go ruoktosiidu lea ásahuvvon, de lea maiddái dihtosis dat ahte jos vuos dákkár doaimmain joatká, de eaktuda dat ahte searvvis lea doaimmahus mii áimmahuššá ruoktosiiddu. Dan ferte ođasmahttit - ja čuovvut mielde mii siiddus dáhpáhuvvá. Diekkár doaimmas leat de maiddái ekomomalaš váikkuhusat, stuorit fásta jahkásaš golut. Searvvi ruoktosiiddu galgá goit geavahit sihke sámi čálli- ja giellafágalaš ovdánahttima ja dábálaš diehtojuohkima várás. Dákkár doibmii lea dasto lunddolaš viežžat doarjaga omd. Sámedikkis, go dát han leat sámi servodatovdánahttima doaimmat. Dan sivas lea ge behtolaš dat go Sámediggi ii leat 2002 doaibmadoarjaga ge lokten eambbo go 2000 kruvnnuin 2001 jagi ektui.
4. Diehtojuohkin
Earret fágaseminárat, mat dieđusge maiddái leat dieđu juohkima várás - go daid bokte galggašii loktet fágalaš gelbbolašvuođa - de lea miellahttolasttaš FÁGA¢ÁLLI ávkkálaš dieđuid juohkima gaska-oapmin. Earret dábálaš organisašuvdnalaš dieđuid várás, de lasttaš sáhttá joatkagis ge gaskkustit giellafágalaš ja čállinfágalaš dieđuid. Áigmuš lea ain ráhkadit 2 nummira. Lasttaža teaksta ja siiddut ráhkaduvvojit ollásit čállingottis ruovttudihtoriin ja ivdnelaserčálániin. Golut juohke nummira ráhkaditlea 20.000 kr. (doaimmaheaddji/journalista, čállit, dihtorgráfiija, gárvvisteapmi ja sádden).
5. Fágagirjjiide oastinortnet
Viimmat lea ášši birra ságastallojuvvon Sámedikki ja organisašuvnnaid oktasaščoahkkimis ođđa-jagemánus 2002. Ášši lea áigá ovddiduvvon cealkámušain Sámediggái go Sámediggi guorahalai lágásdusdoarjja-ortnega, ja 1998 máinnašuvvon čoahkkimis Sámi kulturráđiin. Sámedikki hálddahus lea bidjan 2000:s ášši oahpahusossodahkii. Fuobmášahttinveara lea maiddái dat ahte Sámiráđi Davviriikkalaš sámi girjjálašvuođa oastinortnet lea loahpahuvvon. Livččii de riekta ahte ee. čálli-searvvit barget ovttas dáinna áššiin.
6. Girjerájus- ja kopibuhtadus
Čállisearvvit leat čakčat 1999:s soahpan mo juogadit 1998-2000 áigodaga girjerájusbuhtadusa. Dál galget čállisearvvit soabadallat ođđa áigodaga, 2001-2003. ¢álliservviid máŋgga jahkásaš kopibuhta-dusa soahpameahttunvuođa leat čállisearvvit čoavdan 2001 giđđat. SFS prinsihpalaš oaidnu lea viimmat dohkkehuvvon, ja nu galgat ge čuovvut juogadan-njuolggadusaid maid searvvit leat soahpan, ja bidjan Sámikopiija njuolggadussas vuođđedettiin dien ovttastusa 1992.
7. Uhcán fágagirjjit sámegillii
SFS lea fuobmášahttigoahtán ahte otná sámi girjjálašvuođas leat áibba unnán fágateavsttat sámegillii. Searvi ávžžuha ain dán oktavuođas omd. Fágagirjjálaš foandda vuoruhit prošeavttaid mat sáhttet leat mielde lasiheamen sámi fágaprosa olggosaddimiid. Muđuid berre searvi ohcat eará vugiid ge mo movttiidahtášii addit olggos eambbo sámi fágateavsttaid. Dán oktavuođas berre dieđusge maiddái ohcalit lágádusaid áigumušaid.
8. Márkanastin - girjemeassut
SFs galgá hástalit eará organisašuvnnaid, ee. SÁLAS, SGS ja Sámiráđi ovttas ásahit jahkásaš Sámi girjemeassu. Dasa galggaši leat vejolaš oažžut Sámedikkiid mielde doarjut dákkár doaluid ekonomalaččat.
9. Fágagirjjálaš bálkkašupmi
SFS áigu bargagoahtit dainna ahte ásahit jahkásaš fágagirjjálaš bálkkašumi, Dan galggašii dahkat ovttas eará ásahusaiguin. SFS berre árvvoštallat dán ásahit váikko dušše Fágagirjjálaš foandda ruđain.
10. Sámi muitalanárbevierut - duogáš olu otná sámi teakstaduddjomii
Searvvi 2001 jahkečoahkkima oktavuođas doalai searvi seminára man fáddan lei cuvccastallan, dahje sámi njálmmálaš árbevierut. Dan oktavuođas lei maiddái muitalangilvvohallan. Dáinna lihkostuvai searvi nu bures, ahte mearriduvvui joatkit muitalangilvvohallamiin boahtte áiggi jahkečoahkkimiid oktavuođas. 2002 ávvudoaluin galggašii dát ráhkaduvvot erenoamáš dáhpáhussan.