Saemien faagalidteratuvran tjaelijijih jarkoestæjjajsiebre
Sáme fágagirjásj tjállij- ja jårggåliddijijsiebre
Miellahttun?
| Olggosgolut / Utgifter | 2000
rehketdoallu/ regnskap |
2001
rehketdoallu/ regnskap |
2002
bueahtta/ budsjett |
2003
bueahtta/ budsjett |
| 1. Stivrajođih. buhtadus / Honorar leder | 35 000 |
35 000 |
35 000 |
35 000 |
| 2. Stivrra buhtadusat / Honnorar styret | 27 750 |
3 000 |
15 000 |
15 000 |
| 3. Hálddahusjođih. / Adm. leder | 45 000 |
45 000 |
45 000 |
45 000 |
| 4. Seminára buhtadus / Seminar - honor | 2 500 |
21 026 |
||
| 5. Diehtojuohkin / Info | 38 210 |
35 365 |
40 000 |
40 000 |
| 6. Bargoaddidivat / Arbeidsgiveravgift | 408 |
1 527 |
2 000 |
2 000 |
| 7. Rehketdoallu / Regnskap | 10 200 |
13 440 |
15 000 |
15 000 |
| 8. Dárkkisteapmi / Revisjon | 2 250 |
2 450 |
4 000 |
4 000 |
| 9. Hálddahusgolut | 58 718 |
52 907 |
55 000 |
60 000 |
| 10. IT-doaimmaheaddji / IT-redaktřr | 15 297 |
39 042 |
40 000 |
40 000 |
| 11. Stivrra mátkkit / Reiser styret | 7 009 |
14 754 |
15 000 |
15 000 |
| 12. Eará mátkkit/ Andre reiser | 9 887 |
10 076 |
10 000 |
10 000 |
| 13. Jahkečoahkkin, sem. / Ĺrsmřte og sem. | 68 880 |
63 958 |
80 000 |
90 000 |
| 14. 10 jagi ávvudeapmi / 10 ĺrs jubileum | 110 000 |
|||
| 15. Báŋkodivat / Bankgebyrer | 1 753 |
1 338 |
1 000 |
1 000 |
| Buohkanassii / Sum | 322 862 |
338 883 |
467 000 |
372 000 |
| Sisaboađut / Inntekter | ||||
| 16. Báhcán jagi ovdal / Overfřrt | 48 868 |
63 339 |
||
| 17. Miellahttoruhta / Medlemskont. | 20 500 |
27 000 |
30 000 |
30 000 |
| 18. Sámediggi, doarjja / Sametinget | 107 000 |
107 000 |
109 000 |
120 000 |
| 19. Reantosisaboađut / Renteinntekter | 1 950 |
1 950 |
2 000 |
2 000 |
| 20. Fágagirjjála foanda / Faglitterćr fond | 242 281 |
216 632 |
262 661 |
220 000 |
| Buohkanassii / Sum | 371 731 |
402 222 |
467 000 |
372 000 |
2002 buehttii oanehis čilgehus
1.-3. Buhtadusat/bálkkát
| Bisuhit seammá dásis | |
| Ovdaolbmobuhtadus | 35 000 |
| Eará luohttámuolbmuid buhtadusat | 20 000 |
| Hálddahusjođiheapmi | 45 000 |
| Oktiibuot | 100 000 |
5. Diehtojuohkin - FÁGAČÁLLI
Bueahtas leat ain evttohuvvon guokte miellahttolastta. 2001 jahkečoahkkimis ávuhuvvui garrasit ahte ii berre bissehit báberprentejuvvon miellahttobláđi vaikko vel interneahttasiidu ollislaččat lea doaimmas.
9. Hálddahusgolut - Čállingoddi
| Kontur- ja dihtorláigu, (2300 ru. x 12 mánu) | 27 600 |
| Telefon ja poasta ( 900 ru. x 12 mánu) | 10 800 |
| Konturrekvisihta etc | 6 600 |
| IT-láigogolut - ođđa 2002 rájis (Ťbredbĺndť) | 10 000 |
| Oktiibuot | 55 000 |
10. IT-proeakta - Interneahttasiiddu doaimmaheaddji(t)
Dás leat 2002:is rehkenastán ahte searvvi interneahttasiidu lea ollislaččat doaimmas. Golut leat doaimmaheaddjái gii maiddái hálddaa dárbbala teknologiija.
13.-14. Jahkečoahkkin ja rabas fágaseminárat
Bueahtas ain due okta fágaseminára, jahkečoahkkima oktavuođas.Searvvis leat dan mađe lassánan miellahtut, ahte dás duohko lea jahkása oktasa dáhpáhus searvvi stuorámusgollun. Erenoamá gelbbolavuođa loktema fáddáiguin lea álki bealutit dákkár golu. Seastin dihte lea ge seminára ja jahkečoahkkin seamma áiggi. 2002 jahkečoahkkima oktavuođas lea dasto 10-jagi ávvudeapmi, ja dása biddjon sierra ruhta antologiija olggosaddimii.
20. Fágagirjjála foanda - sisaboađut
2002 vuordit sullii 540.000 buhtadussisaboađuid, das 335.000 kopibuhtadus, ja 205.000 girjerájusbuhtadus. Dalle leat geassán girjerájusbuhtadusas Journalistasearvvi 15%. Searvvi doaimmaide váldá Fágagirjjála foanddas vissis mađe doaibmanruđa. Ruhta lea miellahtuid ieaset buhtadusruhta, de dan sivas lea mearri man olu das sáhttá váldit hálddahusgoluide. 2002 váldit dattege 10 jagi ávvudoaluid geail vehá eambbo go 2001.
2002 doaibmaplána
1. SFS 10 jagi
2002:is lea searvi 10 jagi. Juo 2001:s leat ráhkkanigoahtán erenoamá ávvudoaluide. Dasa válljevvo sierra ávvulávdegoddi. Lunddola sisdoallu dákkár ávvudoaluin sáhttá leat ee. rabas seminára(t) maid bokte čalmmusta sámi fágagirjjálavuođa dili aiddo dalle, ja maŋemu 10 jagi ovdánahttima. Jurdda lea goit dat ahte fuobmáahttit oppa sámi servodaga dasa mii fágagirjjálavuohta lea, ja makkár erenoamá doaibma SFS:as lea das ahte ovdánahttit sámi čálakultuvrra.
Ávvudoaluid ruhtadeapmi lea sierra hástalussan. Searvi sáhtáii ohcat sierra ruhtadeami namahuvvon erenoam fágasemináride, maid bokte lea fállamin dieđu ja gelbbolavuođa oppa sámi servodahkii.
2. SFS miehtá Sámi searvin.
Ii nu jođánit viidán searvi miehtá sámi searvin miellahttolassáneami bokte. Erenoamáit Ruoşa beali fágačállit leat bázahallan organiserema ektui. Gielalaččat lea doaimmain ge vuosttamuan leama davvisámegiella guovddáis. Searvi dattege muittuha jahkásaččat dan ahte searvilea fálaldahkan buot sámegielat fágačálliide. Nu lea ge fágačálliid ieaset hálddus ávkkuhit SFS buoremusat.
3. IT-áŋgiruan - erenoamá doaibma boahtte áiggis
Searvi lea olu searaid, sihke ruđala ja olmmolas, bidjan dasa ahte SFS ruoktosiidu galgá ollislaččat doaibmat sámegielain. Juo 2001 jahkečoahkkima rádjái lei searvi ollen dasa ahte sáhttá dihtortekno-logiija geavahigoahtit diehtojuohkima ja giellaovddideami gaskaoapmin sámegiela bokte. Ain leat gal soames teknologala hehttehusat sámegiela ektui, muhto searvi lea dattege gávdnan buorre čovdosa ovttas sámi eksperttaiguin dassái go dihtorfitnodagaid lohpiduvvon čoavdda lea gárvánan.
Go ruoktosiidu lea ásahuvvon, de lea maiddái dihtosis dat ahte jos vuos dákkár doaimmain joatká, de eaktuda dat ahte searvvis lea doaimmahus mii áimmahuá ruoktosiiddu. Dan ferte ođasmahttit - ja čuovvut mielde mii siiddus dáhpáhuvvá. Diekkár doaimmas leat de maiddái ekomomala váikkuhusat, stuorit fásta jahkása golut. Searvvi ruoktosiiddu galgá goit geavahit sihke sámi čálli- ja giellafágala ovdánahttima ja dábála diehtojuohkima várás. Dákkár doibmii lea dasto lunddola vieat doarjaga omd. Sámedikkis, go dát han leat sámi servodatovdánahttima doaimmat. Dan sivas lea ge behtola dat go Sámediggi ii leat 2002 doaibmadoarjaga ge lokten eambbo go 2000 kruvnnuin 2001 jagi ektui.
4. Diehtojuohkin
Earret fágaseminárat, mat dieđusge maiddái leat dieđu juohkima várás - go daid bokte galggaii loktet fágala gelbbolavuođa - de lea miellahttolastta FÁGA˘ÁLLI ávkkála dieđuid juohkima gaska-oapmin. Earret dábála organisauvdnala dieđuid várás, de lastta sáhttá joatkagis ge gaskkustit giellafágala ja čállinfágala dieđuid. Áigmu lea ain ráhkadit 2 nummira. Lasttaa teaksta ja siiddut ráhkaduvvojit ollásit čállingottis ruovttudihtoriin ja ivdnelaserčálániin. Golut juohke nummira ráhkaditlea 20.000 kr. (doaimmaheaddji/journalista, čállit, dihtorgráfiija, gárvvisteapmi ja sádden).
5. Fágagirjjiide oastinortnet
Viimmat lea ái birra ságastallojuvvon Sámedikki ja organisauvnnaid oktasačoahkkimis ođđa-jagemánus 2002. Ái lea áigá ovddiduvvon cealkámuain Sámediggái go Sámediggi guorahalai lágásdusdoarjja-ortnega, ja 1998 máinnauvvon čoahkkimis Sámi kulturráđiin. Sámedikki hálddahus lea bidjan 2000:s ái oahpahusossodahkii. Fuobmáahttinveara lea maiddái dat ahte Sámiráđi Davviriikkala sámi girjjálavuođa oastinortnet lea loahpahuvvon. Livččii de riekta ahte ee. čálli-searvvit barget ovttas dáinna áiin.
6. Girjerájus- ja kopibuhtadus
Čállisearvvit leat čakčat 1999:s soahpan mo juogadit 1998-2000 áigodaga girjerájusbuhtadusa. Dál galget čállisearvvit soabadallat ođđa áigodaga, 2001-2003. ˘álliservviid máŋgga jahkása kopibuhta-dusa soahpameahttunvuođa leat čállisearvvit čoavdan 2001 giđđat. SFS prinsihpala oaidnu lea viimmat dohkkehuvvon, ja nu galgat ge čuovvut juogadan-njuolggadusaid maid searvvit leat soahpan, ja bidjan Sámikopiija njuolggadussas vuođđedettiin dien ovttastusa 1992.
7. Uhcán fágagirjjit sámegillii
SFS lea fuobmáahttigoahtán ahte otná sámi girjjálavuođas leat áibba unnán fágateavsttat sámegillii. Searvi ávuha ain dán oktavuođas omd. Fágagirjjála foandda vuoruhit proeavttaid mat sáhttet leat mielde lasiheamen sámi fágaprosa olggosaddimiid. Muđuid berre searvi ohcat eará vugiid ge mo movttiidahtáii addit olggos eambbo sámi fágateavsttaid. Dán oktavuođas berre dieđusge maiddái ohcalit lágádusaid áigumuaid.
8. Márkanastin - girjemeassut
SFs galgá hástalit eará organisauvnnaid, ee. SÁLAS, SGS ja Sámiráđi ovttas ásahit jahkása Sámi girjemeassu. Dasa galggai leat vejola oaut Sámedikkiid mielde doarjut dákkár doaluid ekonomalaččat.
9. Fágagirjjála bálkkaupmi
SFS áigu bargagoahtit dainna ahte ásahit jahkása fágagirjjála bálkkaumi, Dan galggaii dahkat ovttas eará ásahusaiguin. SFS berre árvvotallat dán ásahit váikko due Fágagirjjála foandda ruđain.
10. Sámi muitalanárbevierut - duogá olu otná sámi teakstaduddjomii
Searvvi 2001 jahkečoahkkima oktavuođas doalai searvi seminára man fáddan lei cuvccastallan, dahje sámi njálmmála árbevierut. Dan oktavuođas lei maiddái muitalangilvvohallan. Dáinna lihkostuvai searvi nu bures, ahte mearriduvvui joatkit muitalangilvvohallamiin boahtte áiggi jahkečoahkkimiid oktavuođas. 2002 ávvudoaluin galggaii dát ráhkaduvvot erenoamá dáhpáhussan.