Sámis 33

6 Sámis 33/2021 (2007). Eamiálbmogiidda FPIC lea guovddáš vuohki ollašuhttit eamiálbmogiid kollektiivvalaš iešmearridan­ rievtti áššiin, mat gusket earret eará sin kultuvrralaš ja vuoiŋŋalaš (dahje immateriála) opmodaga ja eatnamiid ja resurssaid hálddašeami namuha kollektiiva miehta­ ma norpma. Ovdamearkka dihtii artikla 32.2 eaktuda stáhtaid ráđđádallat eamiálbmogiid iežaset ásahusai­ guin oažžundihtii friddja ja dihtui vuođđuduvvi ovda­ miehtama ovdalgo dohkkehit fidnuid, mat váikkuhit eamiálbmogiid eatnamiidda dahje guovlluide, erenoa­ mážit dalle go áigot ávkkástallat minerála- čahce- dahje eará luondduresurssaiguin. Persovnnalaš miehtan lea individuála iešmearrideami ja goruda suverenitehta vuođđogeađgi.Maŋimušmoadde­ logi jagi áigge aktiivvalaš miehtama norpma mearkka­ šupmi lea šaddan guovddáš oassin seksuála veahkaváld­ di eastádeamis. Liikká persovnnalaš miehtan ii leat vii­ dát dohkkehuvvon sosiála dahje álbmogiidgaskasaš norbma numo kollektiiva miehtan lea. Buorebutge nuppegežiid, čálekeahtes sosiála norpmat dahket fysalaš ja seksuála veahkaválddi vejolažžan, mat heajudit ja ái­ tet ovttatolbmo miehtama. Dihto osiin servodagas ain ráđđe illástankultuvrra, mii uhcagastá seksuála veahka­ válddi ja sivaha oaffariid, militáras, valaštallamis ja uni­ versitehtaid kampusiin. Guorahallan Mu dutkamuššii oassálastán olbmuid oaidnu eamiál­ bmogiid iešmearrideamis vuođđuduvvá friddja ja dihtui vuođđuduvvi ovdamiehtama norbmii, mas leat guokte earutkeahtes beali: eamiálbmogiid eatnamiid ja ovttat­ olbmuid gorudiid guoski miehtan. Miehtan laktása in­ tegritehta (čavddisvuođa) norbmii, man birra lei sáhka čálusráiddu vuosttas oasis (Sámis nr. 30/juovlamánnu 2019). Miehtan ja integritehta gullaba oktii nu, ahte in­ tegritehta norbma ollašuhtto ja doalahuvvo aktiivvalaš miehtama bokte. Sihke eanangeavahusas ja olbmuid gaskasaš oktavuođain – maiddái seksuála gaskavuođain – miehtamis lea vuođđorolla. Eanangeavaheapmái guoski miehtan lea kollektiiva – das galgá mearridit servoša siste ovttas – go fas persovnnalaš miehtan lea lunddolaččat ovttatolmo duohken. Goruda suverenitehta birra ságastallan lea lasihan ádde­ jumi eamiálbmogiid kollektiiva iešmearrideami ja ovt­ tatolbmo iešmearrideami gaskavuođain ja nanosmaht­ tán daid. Goruda suverenihta mearkkaša dan, ahte juohkehaččas lea riekti hálddašit iežas goruda ja mearri­ dit iežas gorudis lehkos dal sáhka iežas seksuála sojus ja dan ovdanbuktimis, das mo gárvoda ja guđe sohka­ beallái identifisere. Muhtimiidda goruda suvereniteh­ ta lea vuohki čavddásmahttit ja oažžut iežas goruda ja identitehta ruovttoluotta misogynia 2 , homofobia 3 ja eará almmolaš fáktema ja stivrema hámiin. Earáide fas goruda iešmearrideapmi mearkkaša ”skáhpes boah­ tima”, sohkabeliid binárain ja heteronormativitehtas biehttaleami ja 2SQ (Two Spirit 4 & Queer) identiteh­ taid dekoloniserema ja ruovttoluotta váldima. Creedutki ja aktivista Alex Wilson dadjá: ”Go mii goh­ čodat iežamet guovttivuoiŋŋat olmmožin, mii julggašit gorudeamet, sohkabeliideamet ovdanbuktimiid ja sek­ sualitehtamet suverenitehta.” Wilsona mielas 2SQ- identitehtaid dovddasteamis ii leat sáhka ”skáhpes boahtimis” muhto baicce “ruoktot máhccamis”, mas olmmoš máhccá “buot min gaskavuođaid” rieggái iežas servodaga árvvusadnojuvvon ja dásseárvosaš lahttun.

RkJQdWJsaXNoZXIy NDI2ODk=