Sámis 33

Sámis 33/2021 47 GUILLAUME GIBERT Go máŋga joga oktii golget, šaddá stuorra deatnu jáhkihit min, ahte min čáhci, mii cirgu lávllu bassi hoa­ lus, gos ipmilat hupme, sáhttá leat seammalágan go čáhci, mii golgá muohtanaga leagis?” Ja olbmot geđgedettiin ádje su eret. NUPPE VÁRI ČIEGAS, dat lei earálágan ášši: “deatnu!”, dušše lea okta johka, dat lea dáppe ja dáppe albmi speadjalastá iežas čázis! – dadje olbmot – Ja eará fielmmát…? – Dat lea dušše ráhpi! Muhto…okta olmmoš čuovui su mielde, ja nubbi ja vel nubbi, go stuora deanu olmmoš máhcai ruovttoluot- ta. Sii bohte sadjái, gos golbma fielmmá oktii golget ja šaddet johkan. Olbmot čippostedje ja hervvošedje joht- ti speadjala, mii manai gávpogiid guvlui… JA JUOHKE SAJIS, juohke biekkas olbmot bohte ja čoahkkanedje stuora deanu gáddái. Čázi albmi náitalii áimmu almmiin albmeravddas. Ledje gávpogat deat- nogáttis, ledje fatnasat ja fatnasiid olbmot lávlo ja sin lávlun gullui guhkás… SIHKE VÁRIID JA legiid olbmot bidje gieđa detnui ja juohkehaš dovddai su čázi. Čuohte eatnama njorre čázi dan detnui. Duhát fielmmá šadde čuohtin johkan ja čuohte joga seaguhedje iežaset čáziid detnui. BEAIVET OLBMOT GEHČČE stuorra detnui ja stuora deanu ledje dahkan speadjalin. Idjaalmmis násttiid ál- bmot speadjalastui johtti čázis... MAX ROUQUETTE (1908–2005) GO JORGALIN DAN sátnevádjasa, mon lohken Pedar Jalvi «Muohtačalmmit»-divtta ja mon jurddašin, ahte girjjálašvuođas leat «čáppa šaldit», danin go Max Rou- quette, «occitanalaš» čálli, čálii seammalágan teavstta. «Occitan» lea minoritehtalaš giella Frankriikkas ja lei mu ádjá ja áhku eatnigiella. Dat giella gildui skuvllas, gos dušše fránskkagiella diktui. Dan teavsttas, Max Rouquette čilge, ahte dávjá olbmot eai dieđe, ja eai áiggo diehtit, ahte go «máŋga joga oktii golget, šaddá stuorra deatnu». Stuorra deatnu DOLIN LEI STUORRA deatnu, nu viidis, ahte almmi gov- va láhppui almmis. Deatnu bođii guhkkin. Čuođi eatna- ma njorre čázi dan detnui. Duhát fielmmá šadde čuođin johkan ja čuođi joga seaguhedje iežas čázi detnui. OKTII OLMMOŠ, GUHTE lei deanu njálmmiin eret, vácci deanogátti mielde gitta badjeeatnamiid rádjái ja jogas fielbmái son joavddai várreleahkái, gos olbmot elle die­ đekeahttá, mii dáhpáhuvai olgun. Go son humai sidjii- de stuorra deanu birra, de boagustedje ja bilkidedje su ja su sártniid. « Min fielbmá lea jiehkkečáhci, dat golgá geđggiid gaskkas ja golmmajahkásaš mánát njuikejit fielmmá rastá oppa beaivvi iđđedis eahkedii. Min fiel- bmá lea dušše fielbmá ja din stuorra deatnu lea spivka! NUPPE LEAGI OLBMOT masá geađgádedje su jámas, danin go son dajai siidjide, ahte legiid fielmmát oktii golget ja šaddet johkan. “Maid hálat?! Don háliidivččet