Sámis 32

JOHAN AILO KALSTAD Fágaguoibmeárvvoštallon nu ain viidáseappo. Teknologiijaossodagas ges hohke ahte galggašii balvii sirdit vuorkká. Mun gal suoli jurddašin ahte maid son diet bargit ges leat borga- lan go balvvaide áigot vánddardit, muhto fuobmájin jođánit ahte lei sáhka dihtorvuorkkáid birra mat eai leat dálus, nugo gohčoduvvon “cloud services”. Jade vel ledje ođđa oanádusat maid fertejin oahppat, nugo mat DOS, OVR ja DRŠ, mat vuosttaš gullamis orro dego sovjetáiggi organiserema muittuheame, muhto mat duođas ledje dábálaš stivrrat ja ovttasbargoorgánat.. SÁNIT MAID LEDJEN dárogillii ja eŋgelasgillii oahp- pan lean ferten oahppat mat dat leat sámegillii. Muhto dál go lean hárjánan sámegillii čađahit bargguid, de dat leat áibbas diehttelasat munnje. Ja nu árvidan lea leamaš ollu earáide geat leat álgán min lusa bargui. SÁMI ALLASKUVLA LEA okta áidna bargosadji gos sámegiella lea čađat bargogiellan. Eanaš oahpahus lea sámegillii, buot áššebáhpirat čállojit sámegillii ja čoahkkimatge leat sámegillii. Eanaš eará sajiin lea nup- pe ládje. Doppe čállojit báhpirat dábálaččat dárogillii ja de jorgaluvvojit sámegillii. Sámi allaskuvllas ges lea bággu sámegillii gulahallat. GO ALLASKUVLLA STIVRA ovdamearkka dihte čoahkkana de dat lágiduvvo sámegillii, vaikko vel buot lahttut dan eai máhte. Dalle fertet bátnegas- “LEAGO ARTIHKAL FÁGAGUOIBMEÁRVVOŠTALLON?” Bargoustit jearai mus. DÁT LEI MEASTA njealje jagi áigi go ledjen aiddo álgán bargui Sámi allaskuvlii. Fertejin mieđihit ahte in dieh- tán mii fágaguoibmeárvvoštallan artihkal lei. Dihten bures mii sihke fága, guoibmi, árvvoštallan ja vel mii artihkal lei, muhto in eisege mii dat lea go dieid bidjá oktii. “NA FAGFELLEVURDERT”, MU bargoustit dajai. Meastá himihii veaháš go mun jur dien in diehtán. Na juste fal, dakkár čálus man eará fágačeahpit leat árvvoštallan dihto garra gáibádusaid vuođul ja cealkán ahte dat doallá dohkálaš dieđalaš dutkandási. Ii han buot čállosiid sáhte ovttatmanos dadjat dieđalažžan, vaikko vel leage oahppan dutki guhte dan lea čállán. Dan fer- tejit nu gohčoduvvon fágaguoimmit árvvoštallat. MUNNJE LEI AMAS boahtit bargosadjái gos sámegiel- la lei váldobargogiellan. Ledjen hárjánan dasa ahte dárogiella ja muhtin áiggi vel eŋgelasgiella lei bargo­ sajis váldo giella mainna galgen gulahallat earáiguin. Dál šadden oahppat sámegillii čállit sihke notáh- taid ja áššeovdanbuktimiid. Ja vaikko vel sámegiella leage eatnigiella, de orui muhtimin dego amasgie- la oahppat. Šadden oahppat mii “áššeovdanbuktin”, “fápmudusstruktuvra”, “juolludanreive”, “dieđasuorgi” ja 52 Sámis 32/2020

RkJQdWJsaXNoZXIy NDI2ODk=