Sámis / Sámen 30

4 Sámis 30/2019 Maid mearkkaša giella čállái, ja girjjálašvuhtii? Dán bir­ ra leat moanat oaivilat. Sámi girjjálašvuođa hárrái leat dan oaidnán maŋimuš áiggi 2019 giđa ja geasi, maŋŋil go Sámi girječálliidsearvvi (SGS) jahkečoahkkin eanet­ lohku mearridii ođđa miellahttovuođaeavttuid. Seam­ má mearradusat go 2018 jahkečoahkkimis, goas mearri­ dedje ahte sáhttá ohcat searvvi miellahttuvuođa jos lea almmuhan čáppagirjjálaš girjji sámegillii. Čálli ii dárb­ baš ieš leat dan čállán sámegillii, sáhttá leat jorgaluvvon girji. Ovdal lei nu ahte sámi čálli sáhtii beassat miellaht­ tun beroškeahttá guđe gillii lei girjji čállán. ON riikkaidgaskasaš álgoálbmotgielaid jagis 2019 lea miellagiddevaš geahčadit almmolaš digaštallama mii bohciidii Sámi girječálliid searvvi jahkečoahkkin­ mearrádusas. Dát digaštallan suorgásii máŋgga guvlui. Máŋggas guđet leat massán giela, dovde iežaset olggoš­ tuvvon, ja čujuhedje dáruiduhttimii ja heahpadii maid sii leat buolvvaidmielde vásihan. Sámi čállit guđet čállet dárogillii eai ge lohkan iežaset áittan sámegillii. Sáme­ gielagat gis dovde iežaset fallehuvvon dušše danin go máhttet giela, geahččalit seailluhit giela ja dáhttot huk­ set sámegielat dáiddalaš bargoarena. Okta ášši mii lea mu erenoamážit imaštahttán almmolaš digaštallamis, lea ahte searvvi mearrádus lea cuiggoduvvon go das lea sáhka dušše gielas, ii leat sáhka girjjálašvuođas, ja dan ovddideamis. Ahte čállit leat čállit, lea dat mii lea dehá­ laš, beroškeahttá gielas. Liikká jáhkán ahte sámi čálliide maid guoská seammá go eará čálliide, jos jearrá: mii lea čálli dáiddálaš instrumeanta? Na giella. Lea go dalle vejolaš sirret giela ja girjjálašvuođa? Jos mat geahččat sámi girjjálašvuođa organiserema álg­ gu, de oaidnit maid vuosttas sámi girjjálašvuođa semi­ nára oasseváldit deattuhedje. Seminára lágiduvvui Sirp­ más čakčamánu 14.–16. beaivvi 1972. Lágideaddji lei Lávdegoddi ovddidan dihte sámi girjjálašvođa. Dán semináras Anders Guttormsen čilgii vuosttas háve beak­ kán ČSV-bustávaid áigumuša: “Ellos buot mii sábmái gullá!” Bustávaide ledje máŋggat vejolaš mearkkašumit, earret eará “Čájeheahkut sámi vuoiŋŋa”, dahje “Čállot sámegiel vearssaid”. Oasseváldiin ledje ollu gažaldagat ja jurdagat sámi girjjálašvuođa dili ja ovdáneami hárrái. Lávdegotti oaiveulbmil lei várjalit ja nannet giela bisso­ važžan. Oasseváldit jerre: “Manne nu hárvves sámit lea­ maš čállit”? Sii maid oaivvildedje ahte girjjiid sámiid birra berrešedje sámit ieža čállit, jos jo sisdoallu galgá leat buorre, ja dat berrešedje čállojuvvot sámegillii. Sámi giela ja kultuvrra seailluheamis lea guhkes ja garra historjá. Jos geahččá maid min ovddasmannit leat čállán ja cealkán giela ja sámiid govvádusaid hárrái, de oažžut okta giella nuppi giela čađa” LILL TOVE FREDRIKSEN ”

RkJQdWJsaXNoZXIy NDI2ODk=