Sámis 29

Sámis 29/2019 29 tiin válddii son alccesis dan nama Fjellner, danne go son lei duoddara (fjell) alde riegádan. Dan jagi 1820 guđii Fjellner alla-oahpahusa, ja biddjojuvvui johtti sárdnideaddjin Davvi-Ruoŧa Sá- miid gaskkas. Nu gávdnat mii su veahkeheaddjin dan beakkálmas Gárasavvon báhpa Læstadius luhtte. Dan jagi rájes 1828 lei son veahkeheaddjin maiddái Jukkas- jávrri suohkanis. Muhto 1842 biddjojuvvui son báhp- pan Sorselei, gos son ásai gitta boaresvuođas beaivái. Fjellner ii badjelgeahččan maidege, mii Sámii- de gulai. Oahppo-áiggistis, go son geasiáigge lei luovus oahpus, orui son badjin fulkkiidis luhtte, ja eahketbot- taid čohkkái son dollagáttis boares olbmuid gaskkas, ja guldalii máidnasiid ja luđiid. Ja son vurkii daid muitosis ráhkis váimmus Sámenállái. Juohke olmmoščearda, mii ii áiggo njillojuvvot eará olmmoščearddain, ferte vuork- kás atnit iežas lávlagiid ja máidnasiid oktanaga eatnigie- lain ja áhči-vieruiguin. Vuoiŋŋalaš árbi lea bassi; dan ii galgga oktage massit, gii bissut áiggoš dovddus su sogas, ja váldos vára boarrásiid oahpuin! ”Guldal mo dat soahki šuvvá / mii du goađi guoras ceaggá!” Fjellner muittii dan. Son ráhkistii Sámiid; dan dihtii son ráhkistii sin lávlagiidge. Ii son huigášan ol­ bmuidis, vaikko lei oahppan eambbo go dan, mii korpo­ ral-oahpus ohppojuvvo. Suoma professor O. Donner, guhte lea duŧkan Sá- miid lávlagiid, muitala, ahte son dan jagi 1874 fertii dahkat máŧkki Fjellnera lusa Sorselei. Dalle son lei juo čurggodan ja váiban jagiid deattus, ja su oaidnu lei áib- bas nohkan. Muhto go son dan gulai, ahte lei velá ain máilmmis dakkár olmmoš, guhte Sámiid luđiid dáhtui gullat, de čalmmehis áddjái mojit ihte, ja beivviid guh- kut son čohkái ja logas bajás muittus mielde dološ áigge Sámiid lávlagiid, maid dalle ii šat oktage máhttán. Dan láhkái bohte ”Beaivvi bártnit” áimmuide, ja eará luođit maiddái. Ja dan láhkái ceggii Anders Fjellner muito-bácci sihke Sámiid ovdavánhemiidda ja alccesis. Su namma lea dovddus eanáš oahppan-olbmuide, ja nu guhká go oktage Badje-Sápmelaš leaš Ruoŧariikkas, nu guhká juoiggaduvvo ”Viissis Fjelmar” Skađasullo duod- dariin. Biddjos juohkehaš eret dan boasttu oskku, ahte juoigan lea suddu. Báhpat eai ádden Sámiid jurdagiin maidege. Sii čužžo Sámiid gaskkas dego gusat ođđa ná­ veha uksadagas. Jos sii gulle ovttage juoigamin, de sii gádde ahte noaidumin dat lea. Ja de sii ovdanbukte dan gielis oskku, ahte juoigamis lea suddu. Ii oktage sápmelaš šat duostan almmuhit su dieđus. Garra ráŋggáštusat vur- de buot diehttis olbmuid. Velá nu jierpmálaš gonagas go Karl 11at dubmii jápmimii muhtun Sápmelačča, geas, nugo báhppa Fjellman cealká, ii lean eará ášši go dat ah- te son dovddai su olmmoščearddas oahpuid ja lávlagiid. Muhto dál leat ráŋggáštusat nohkan, áiggit leat nuppás- tuvvan. Dál galget Sámit atnit vuorkkás dan mii velá leažžá áimmuin dieđuin ja luđiin. Gal veadjá ahte daid siste gávdnojit buoret oahpat go eará olmmoščearddain. ”Guldal mo dat soahki šuvvá / mii du goađi guoras ceaggá!”