Sámis 29

10 Sámis 29/2019 Jagi 1898 skuvlanjuolgga- dus mii gilddii geavaheames sámegiela sámi guovlluid skuvllain. Bernt Thomassen , Finn- márkku skuvladirektevra 1902–1920. Son lei garra na- tionalista ja gozihii áŋgirit dá- ruiduhttima sámeguovlluid skuvllain. Noras govvaarkiiva. Davvisámi searvvit vuođđuduvvojit Unjárgalaš Sápp-Issát – Isak Saba beasai Stuorra- diggái 1906:s Bargiidbellodaga Nuorta-Finnmárkku áirrasin. Son searvvai válgii guvttiin prográmmain: Nuppi válgaprográmmas deattuhuvvojedje sosiála ja ekonomalaš áššit ja nuppis gis vuosttildii dáruiduhttin- politihka. Válgabarggus sus ledje veahkit sihke Buol- bmágis, Deanus ja Lágesvuonas, gos son lei leamaš oahpaheaddji ovdal go bođii ruovttubáikái Unjárgii. Dáruiduhttin lei garran. Sierra skuvladirektevra-virgi Finnmárkku várás lei ásahuvvon 1902:s gozihit dárui- duhttima. Deaŧalaš oassin skuvladirektevrra barggus lei huksehit stáhtainternáhtaid dáruiduhttinguovllui- de. Internáhtaid huksemat álggahuvvojedje Mátta- Várjjagis, mii lei rádjaguovlu. Norgga eiseválddit atne internáhttahuksema dáppe veahkkin norgalaš kultuvr- ra ja riikkarájá nannemii. Sis-Sápmái, Guovdageidnui, Kárášjohkii ja Buolbmágii lei dárbu hukset internáh- taid vai dárogiella doppe ge nanosmuvašii. Dan sáhtii dahkat buoremusat čohkket sámemánáid internáhttii dárogielat oahpaheaddjiid oahpahussii. Danne Sápp-Issát árvalii 1908:s ahte ásahuvvošedje sámesearvvit Finnmárkui, mat sáhtášedje leat doarjjan sutnje stuorradiggebarggus, earret eará dáruiduhttin- politihka vuostálastimis. Nu vuođđuduvvojedje sáme- searvvit, 1910 Kárášjohkii, 1911 Buolbmágii, Detnui ja Porsáŋgui. Porsáŋggu sámesearvi rievdaduvvui Kolvik sámesearvin 1919.