Sámis 27-28

88 Sámis 27–28/2018 LEAN DÁVJÁ SMIEHTTAN dan go lean gullan davvi­ norgalaččaid digáštallamin, ahte sii leat nu johtilat loktet jiena ja suhttat. Muhtun áigge mun gohčodin dan finnmárkolaččaid vuohkin markeret iežaset, ahte garra luondu ja garra dálkkit leat váikkuhan olbmuide maiddá nu ahte sii láhttejit dego biegga, mii čavgá se- kunddas ja ložže nuppis. In jáhke šat dán máttalaččain importerejuvvon jurdagii, dat lea vuođustis badjel­ geahčalas klišea mii redusere finnmárkolačča giella­ geavaheami ja ákkastallan-attáldagaid. Jáhkan finn­ márkolačča leat seamma čeahppi go gii ge eará jus danin manná, muhto finnmárkolaš lea hárjánan dasa ahte sus ii vurdojuvvo nu ollu, de dan dihtii muhtu- min ribaha láhttet dego sterotiippalaš govva sus dadjá ahte son dahká. SÁPMELAČČA ÁKKASTALLANVUOHKI LEAMAŠ earálágan, moalkásebbo ja čihkosit ironálaš. Ii lean lohpi bilkidit du ságastallanguoimmi čalmmiid ovd- das vaikko vel iežat jurdagiin su čuorbbášit. Danin fer- tii leat veaháš infáma dadjanvugiiguin ja láhttemiin. Giella ja gorutgiella galge almmuhit du oainnu. Dálá áigge diekkár kommunikašuvnnavuohki illá šat doai- bmá, dat eaktuda oainnat ahte du nákkáhallanskihpár maid dovdá ja hálddaša seammá vugiid go don, de jus du ironiija ii áddejuvvo ironiijan, muhto baicce bilkideapmin, de ii leat imaš ahte nubbi olmmoš eat- tiha. Ja go sápmelaš eaddu, de son dieđiha. Dan ohp- pen mánnávuođas jo mu siidaguoimmis gii lei nu ilus go maŋimuš gielddastivračoahkkimis mas lei mielde, viimmat lei beassan dieđihit. Go mun jerren maid son lei dadjan, de son vástidii ahte ii das leat nu nøya, son lei goit beassan dieđihit. BALAN AHTE DIEĐIHAN-VUOIGŊA lea ságastallan- dahje nággen-oktavuođain áibbas norddastan eret sihke gielalaš moalkasaddanvugiid ja astu guldalit maid nubbi olmmoš duođaid dadjá ja oaivvilda. Ovdal go olmmoš lea geargan bealle cealkaga ge jienádit, de du ságastallanguoibmi lea jo jorihan du vuostálastin, danin go son navdá diehtit maid don áiggut dadjat. Son viggá du gaskkalduhttit, háhpohallá áimmu ja lea gárvvis muitalit dutnje gosa galggat čáhpodit diekkár oaiviliiguin. Ii eisige gula ii ge ádde dan maid don vik- kat ovddidit, go ášši su mielas lea nu čielggas ahte das eai sáhte leat guokte oaivila. Su mielas. Ja su miella dat lea áidna jierpmálaš jurdda áššis, vaikko vel jallas byrokráhtat ja eiseváldit eai doarjjo dan, muhto dat boahtá das go sii leat buohkat dušše girjjiid lohkan eai ge goassige bargan albma bargguid. Ja dan han gal Harald Gaski Manin olbmuin lea dakkár vašši?