Sámis 27-28
8 Sámis 27–28/2018 Sápmelaččat leat doloža rájes vásihan koloniserema olggobeale olbmuin. Veahkaválddálašuvođain ja ristta lašvuođa namas bolde meavrresgáriid, heavahedje noid diid, heaittihedje luondduoskku ja biđgejedje sámi ál bmoga njealji riikii. Ođđaset assimileren buvttii dáruiduhttima, inter náhttaeallima ja juoigangildosa skuvllaide. Diet áššit ja dulvadanáššit inspirerejedje olu poesiija ja dáidagiid almmuheami 1970- ja 80-jagiin, nu go Álttá ja Guovda geainnu eanu dulvadeapmi mii lei Norgga bealde stuo rimus sisabahkken ođđaset áiggis. Ruoŧa bealde maid lávlo ja čálle poesiija dulvademiid birra doppe. Dálá áiggi sisabahkkemat Sámis leat bieggamillo huksemat, ruvkedoaimmat ja eará luonddunuoskkidan áitagat. Dat leat buktán ođđa politihkalaš vuostálastin miela dálá sámi nuoraide. Politihkalaš oainnut muita luvvojit ja gaskkustuvvojit viidáseappot politihkalaš lávlagiid ja ráppaid bokte, eai dušše dutnje ja munnje, muhto viidáseappot stuora máilbmái virtuála kaná laid ja Youtuba bokte čalbmeravkalanbottas mieh tá eananjorbadasa. Ulbmil dainna lea dieđusge olahit stuora máilmmi. Gávdnat oktasaš bargoguimmiid ja veahki eará álgoálbmogiin. Fuomášuhttit sidjiide ah te sápmelaččain leat seamma hástalusat go sis. Hálii dit čalmmustahttit bonju fápmovuogádagaid go eat namiid ribadit ja sámi eatnamiid billistit ja nuoskkidit industriijain. Oarjemáilmmi árvvut leat ruhta ja riggo dat maid boazodoallu ii nagot duođaštit ahte sii addet. Boazologuid unnidit bákkuin vai nuorat eai šat álgge bohccuiguin bargat ja eanan luovvana eiseválddiid in dustriija atnui. Mearabivdit eai ge leat šat nu gallis ja sis ii dárbbaš nu beroštit. Lea vissa buoret gurgalit ruvke mirkkuid merrii. Sámi nuorat leat moaráskan ja sámi politihkalaš ráppa- ja lávllateavsttat duođaštit dan. Dás áiggun ge oanehaččat juste guokte dakkár lávllateavstta čalmmus Karen Anne Oskal Eira Sámi politihkalaš RÁPPA- ja LÁVLLA- TEAVSTTAT ođđa áiggis
RkJQdWJsaXNoZXIy NDI2ODk=