Sámis 27-28

8 Sámis 27–28/2018 Sápmelaččat leat doloža rájes vásihan koloniserema olggobeale olbmuin. Veahkaválddálašuvođain ja ristta­ lašvuođa namas bolde meavrresgáriid, heavahedje noid­ diid, heaittihedje luondduoskku ja biđgejedje sámi ál­ bmoga njealji riikii. Ođđaset assimileren buvttii dáruiduhttima, inter­ náhttaeallima ja juoigangildosa skuvllaide. Diet áššit ja dulvadanáššit inspirerejedje olu poesiija ja dáidagiid almmuheami 1970- ja 80-jagiin, nu go Álttá ja Guovda­ geainnu eanu dulvadeapmi mii lei Norgga bealde stuo­ rimus sisabahkken ođđaset áiggis. Ruoŧa bealde maid lávlo ja čálle poesiija dulvademiid birra doppe. Dálá áiggi sisabahkkemat Sámis leat bieggamillo­ huksemat, ruvkedoaimmat ja eará luonddunuoskkidan­ áitagat. Dat leat buktán ođđa politihkalaš vuostálastin­ miela dálá sámi nuoraide. Politihkalaš oainnut muita­ luvvojit ja gaskkustuvvojit viidáseappot politihkalaš lávlagiid ja ráppaid bokte, eai dušše dutnje ja munnje, muhto viidáseappot stuora máilbmái virtuála kaná­ laid ja Youtuba bokte čalbmeravkalanbottas mieh­ tá eananjorbadasa. Ulbmil dainna lea dieđusge olahit stuora máilmmi. Gávdnat oktasaš bargoguimmiid ja veahki eará álgoálbmogiin. Fuomášuhttit sidjiide ah­ te sápmelaččain leat seamma hástalusat go sis. Hálii­ dit čalmmustahttit bonju fápmovuogádagaid go eat­ namiid ribadit ja sámi eatnamiid billistit ja nuoskkidit industriijain. Oarjemáilmmi árvvut leat ruhta ja riggo­ dat maid boazodoallu ii nagot duođaštit ahte sii addet. Boazologuid unnidit bákkuin vai nuorat eai šat álgge bohccuiguin bargat ja eanan luovvana eiseválddiid in­ dustriija atnui. Mearabivdit eai ge leat šat nu gallis ja sis ii dárbbaš nu beroštit. Lea vissa buoret gurgalit ruvke­ mirkkuid merrii. Sámi nuorat leat moaráskan ja sámi politihkalaš ráppa- ja lávllateavsttat duođaštit dan. Dás áiggun ge oanehaččat juste guokte dakkár lávllateavstta čalmmus­ Karen Anne Oskal Eira Sámi politihkalaš RÁPPA- ja LÁVLLA- TEAVSTTAT ođđa áiggis

RkJQdWJsaXNoZXIy NDI2ODk=