Sámis 27-28

Sámis 27–28/2018 35 dušše dieđu das gii Áilu lei, gos son bođii, maid barggai ja manin son šattai dehálažžan sámiide. Čoakkáldat gudnijahttá sámedutkamuša prinsihpaid. Áilu riegádii badjedoallobearrašii, mii jođii bohccuiguin jahkeáiggiid mielde ja sii elle olgun birra jagi. Danin eallin jorai dola birra. Dollagáttis čohkkádettiin oaččui son maiddái árbbis, man lea addán ovddos guvlui: muitalan ja máinnastandáiddu, mii oidno ja gullo su dáidagis ja lea dasa vuođđun. Áillu mánnávuođa govven dan áigge Sámis boktá dovdduid liekkus eallimis luonddu askkis. Olbmos lea buorre fuomášit mo okta olmmoš sáhttá váikkuhit nuppi olbmui nu ollu, ahte dat bidjá johtui juoidá su siste. Máŋgasat johtet beassážiin Guovdageidnui beassášdoaluide dieđikeahttá, ahte jus­ ta Áillohaš leamaš daid vuosttas gerddiid lágideamen. Áilu lei iežas osiinis hábmemen sápmelašvuođa. Dat sá­ mevuohta lea dál oassi mis. Girjji vuosttas oasi artihkkalat gieđahallet Áillohačča rolla servodatberošteaddjin ja -váikkuheaddjin. Tapio Nykänena artihkkala fáddá lea dutkat Áillu politihkalaš jurddašeami ja vuogi hukset sámiid sajádaga oassin eará eamiálbmogiid. Politihkain Nykänen dárkkuha dan mo Áilu ovddidii sámiid dili eanetlogu ektui ja mo son huk­ sii min iežamet ja sámiid identitehta álbmogin 1970-80 logus, goas sápmelašvuhtii eai oaidnán gullat makkár­ ge rivttiid eaige vuoigatvuođaid. Rivttiid gáibideami sajis Áilu ságastahtii olbmuid guorahallat oktavuođaset lundui. Áillu vuosttas girji Terveisiä Lapista (1971) lea vuođđun su politihkalaš jurddašeapmái, mas son doa­ laduvai gitta loahpa rádjái. Áilu kritisere váldoálbmo­ ga das mo sii oidnet sámiid. Dattege son elii ieš rá­ fis iežainis iige oainne ovttaskas olbmo sivalažžan min dillái; Sápmái ásaiduvvan láttániid son ii oainne uhk­ kin. Son dovdá oktiigullevašvuođa eará árktalaš álb­ mogiidda, váikko dalle ii vel hálage njuolgga eamiálb­ mogiid birra. Sámiid eallin váldokultuvrra guoras dahje dat min birastahttimen lea muitalanárbevieru lassin dehálaš oassi Áillu čehppodaga ja dáiddalašvuođa. Áillu jurdagat bohciidedje min máttuin ja daiguin son doalvvui min ovddos guvlui. SÁMI RADIO ÁIGI Sámi radio mearkkašupmi Sámi álbmogii leamaš ja lea hui dehálaš. Mii eat kánske iežage ádde mo livččii dan haga. Áillohačča bargu Sámi rádios ii leat doarvái bures dieđus otná beaivve. Anán dehálažžan, ahte dan birra lea girjjis čálus. Radios Áillohačča ulbmilin ii lean buk­ tit ovdán iežas, muhto čalmmustahttit eamiálbmogiid ja vehádagaid. Miellagiddevaš lea dat, ahte Áilu álggos hálai rádios suomagiela ja čuozáhatjoavku ledje váldo­ gielagat. Su stiilan lei lotkes čárvá ja son guoimmuhii, mii leai hui earálágan go dan áigge dábálaččat. Viiddis dieđuidisguin son háliidii geahččalit rievdadit máilm­ mi. Hilla Reniharju artihkkalis ovdanbukto jamuitaluv­ vo earret eará dan birra, makkár dearpmaid, doahpagiid ja sátneválljejumiid Áillohaš geavahii eamiálbmogiin

RkJQdWJsaXNoZXIy NDI2ODk=