Sámis 25

Sámis 25/2017 55 olbmo leigga vádjolan, muhto dalle ráhkesvuođa lihku siste. Dalle go mun ledjen skuvlla agis, de mun šadden dov- dat dan agibeaivve bálvvá, go dat lávii finadit min báikkis mu etniin hálešteamen. Muittán go su gieđat čađat lihkadedje, dego doarggistedje. Ledje dego ča­ đat barggus. De bođii maiddái dan eamida nieida skuvlii. Nubbi nieida lei olbmuid lusa biddjon, ja dat váccii eará sajes skuvlla. Dan nieiddaža guhte vuosttas háve lei skuvlii boah- tán, áigon mun oahpisin dahkat. Muhto son ii dáht- ton muinna hállat. Bijai veI gieđaid čalmmiid ovdii, ja doalai iežas dušše gávpealbmá nieiddaide. Daiguin lei oahpis uhcivuođas. Mun muitalin eadnái ahte dat nieida ii viša muinna hállat ja čiehká čalmmiid dego suorganan. Dalle muitalii mu eadni munnje ahte dan nieiddas ii leat áhčči šat. Dat lei jávkan nu ahte ii okta- ge dieđe muitalit lea go jápmán. Dihtet beare ahte dat lei jávkan. Áiggit vásse. Agibeaivve bálvvá nieiddat ledje jo olles olbmot ja mannan bargat alcceseaset birgenvuogi. Mun ledjen ain báikkis. De geahčastan glásas olggos. De oidno okta boares uhcisis albmáš boahtimin min báikái. Mun čurven: "Golgolaš boahtá!" li lean amas ahte ain johtet golgo olbmot. Dat bođii sisa. Lei fuones biktasiiguin ja duolva uhca seahkaš sealggis. Oidnui ahte lei nu váiban. Son oač­ čui beaŋkka, čohkánii ja oaččui borrat. De jearai guok­ te nieidda, gos dat ledje. De šattai mu eadni nu ártet, dego suhtai ja dajai: "Vuoi don jolggadat jearrat má­ náidat dál, go dalle leat guođđán go du livčče dárbba­ šan." Almmái dego doarggistii ja illá orui sáhttimin njiellat borramuša. De dalle dovddaimet albmá, gii son lei. Mu eatnis šattai hoahppu dieđihit lagamus dállui ahte dat láhppon almmái lei boahtán. Ja sátni manai viidá- seabbot eamidii amas dat fáhkkes oaidnimis suorga- nit. Muhto son báhtarii eret ovtta leaskanisson dállui. Son ja su olbmot ledje buorit ja suodjaledje su. Golgo ád­ djá gávnnai eamidis vistti mii lei maŋŋil sutnje hukse- juvvon, go ieš lei gárgidan. Lea gal dajahus ahte boares ráhkesvuohta ii ruostto, muhto dalle eai doallan dat sánit deaivása. Golgo ád­ djá šattai eamidis oaidnit muhto eai vissa galle sáni lonuhuvvon. li lean guhká ovdal go eiseváldit sáddejedje su fas ruoktot iežas eatnamii. Muhto eamit guhte lei čoag­ gán veaháš ruđa su viššalis bargguinis, attii ruđa dan Anna Biggi

RkJQdWJsaXNoZXIy NDI2ODk=