Sámis 25

Sámis 25/2017 39 Samuli Aikio Easkka ođđasis deaivvadettiin, muhtin 30 jagi maŋŋelis, áddejin man nannosit ja beaktilit Peter lei juo nuorran šaldon álbmogiid miehtá máilmmi, vaikke vel eanas Eu- rohpás. Riegádan 1931 dalá Nuorta-Preussenis son lei dalle 80-logus nákkosgirjji lágideamen suopmelaš uni- versitehtii suopmelaš girječálli A. Kivi vuostáváldimis Duiskkaeatnamis. Dan guovdu Trajekt -rahčamusaid 1979-86, mas ledjen iešge veaháš veahkkin. Sámis son lei fitnan Boris ja Darja Jefremoffa guossis Njellemis juo 50- ja 70-logus ja čálii 1977 dasge mátkemuitalusa ja da­ lá Sabmelaš-láđđái divtta Sápmi . Son lei ássan áigebotta Suomas (1958-) ja orostal- lan máŋgga sajes Eurohpás. Nugo 60-logus Prahas, gos son jorgalattai divttaid ja dagai čeahkkačálliid oahpi- sin duiskkaide. František Halas maid lávkii ná viesttar- máilmmi diđolašvuhtii. Iežas son ii dahkan stuorra láidesteaddjin, muh­ to oaččui gal fuomášumi nu feastačállosiin go bálkka­ šumiiguin ja gudnedoaktára árvvuiguin. Riikkatge fuo­ mášedje su, nugo diibmá álgojage, go Duiska muittii su stuorra ánsomearkkain. Suopmelaččat ja čeahkat leat oassálastán riikkabálkkašumiiguin ja -stipeanddaiguin. Coakci lea gávdnon, ja lei dal váttis dahje ii muh- to buktevaš goit. Buorre skivir Andreas Kelletat báhk- kii moadde jagi dassá vihtta deahtes siiddu su ánsolistui, mas datte diet Trajekt (vihtta jahkegirjji ja badjel guovt­ telogi girjji prenten duiskkagillii) lei ožžon saji dušše moadde gurgadasa. Logaldat-, oahpahan- ja oahpás­ manmátkkiid vallji maid healkkehuhttá. Daid guhkko­ dahkii son lea gávdnan dili čállit ja olggosaddit girjjiidis. Na, makkár čálli son lea? Dan mun geahččalan čuvget dáid jorgalusbihtážiiguin. Dat addet daninassii dušše heajos oainnáhusa, aisttan čiehkogova, su diktár­ vuoiŋŋas. Ii dan leat álo álki čuovvut, ii son čále gea- sa beare muhto aiddo dutnje – fertet guldalit dárki- lit. Giela šuokŋa gal láhppo álkit jorgalanmátkkis, goit juos das ii ane fuola. Muhto livččii boastut govahallat, ahte su prosa rahpasivččii njuovžilabbot – ii son oain- nat doppege luoba diktárvuođas. Dan dáhtolaš moal- kás konnotašuvnnaid deavdin cealkagiid lea goasii vel váddásut jorgalit go divttaid. Muhto maŋimustá sisdoallu ipmirduhttá, man čavga son doalaha modernismmas dološ klassisma ja dá­ lá post-oahpaid gaskkas. Sutnje dat heivejit buot – ja buot daid smáhkkabihttán vel álbmotlaš hohkosat: Mun ledjen máilmmi alimus dolla- ja balvasárgu ja gullen olbmuid huikimin menddo vuollin: rabárbar rabárbar rabárbar rabárbar rabárbar Son mat lea máilmmeviisáid Bábela doardna ja gullá barbáraid holvuma ja áitima: dat gahččá gul. Válddi­ gomáhusa maŋŋá ii leat dušše suttuulli muhto maid šilljorási šaddu. Govva oktonas hearráid eret rihppasea­ mis oažžu báldasis rašes luonddu post-ealláma, duolm- mahallan ruskaveaga čuožžileami. Dat jorrá illun – ja vel mánáiddivttas! Mánát áddejit: čuovga časká čalmmi. Earát gártet ohcat čiehkogova ártegis cealkkaortnegis. Manfred Peter Hein Veaddjášii várra fuones ovdasažžan rávvet su áiggil hilgut dan lávkki mii sus lei ovddas. Ovtta oaivilis fal buohkat, geaidda son lei almmuhan: ii leačča nu álki gávdnat coavcci! Nördliche Landung , Queich, Germersheim 2011: 7