Sámis 25

Sámis 25/2017 35 Nergård guovttos Zachariasseniin vástideaba goabbat guoibmáseaskkaNordnorskdebatt-siiddusnjukčamánu 17 ja 18 beaivvi., ja cuoŋománu 8., 13., 15., 18. ja 22. beaivvi. Artihkkalis cuoŋománu 17. beaivvi Nergård čállá ahte miehtá máilmmi lea dál dutkan mii lea dahk- kon kultuvrralaš ja politihkalaš vealaheami birra daga- han ahte leat ásahuvvan duohtavuođakommišuvnnat mat galget dán dihtoštit. Son čujuha Canada rapor- tii “Truth and Reconciliation Commission of Canada” (2015), mas measta 100 jagi minoritehtamánáid inter- náhtaskuvlahistorjá lea guorahallon. Raporttas čuožžu ahte dát politihkka lei kultuvrralaš olmmošgoddin ja vearredahku olmmošlašvuođa vuostá. Dán dilis leat oasit maid mii dovdat sámi internáhtahistorjjáls maid. Zachariassen oaivvilda (13/4-16, 18/4-16) ahte ii leat nu ollu ávki buohtastahttit Norgga ja Canada minori- tehtapolitihka 1800-ja 1900-logus jos eat vuos buvtte ovdan buot erohusaid. Nergård ii leat dan ge áigumin dahkat aviisaartihkkalis, go son dušše namuha Canada raportta ja maid sii leat gávnnahan. Zachariassen maid čállá ahte Finnefondet, man eiseválddit ásahedje bálká- han dihte čeahpes dáruiduhttinoahpaheddjiid, ii geava- huvvon dan láhkai (Geir Grenersen čállán “Historisk tidsskrift” 4/2015). Dat lei eambbo dábálaš liigebálkán oahpaheddjiide. Lea gal váttis oaidnit ahte Finnefondet ii lean oassi dáruiduhttinpolitihkas, go dan dihte han vuođđuduvvui. Lea maid váttis oaidnit ahte foanddas eai oba ge livčče váikkuhusat mat ledje eiseválddiid ul- bmiliid mielde. Zachariassen čállá (13/4-16) ahte dáruiduhttinhistor- já ii leat rápmon veara, muhto dat lea seammás oas- si norgga historjjás. Dat muitala ollu das mo servo- dat lea meannudan minoritehtaiguin, ja mo lea leah- kit dáža. Lohkkái lea váttis oaidnit mo “mo lea leahkit dáža” lea relevánta dasa maid Nergård dahká, go áigu deattuhit ja oažžut eanet dieđuid gillájeddjiid historjjás. Nergård mielas livččii vuosttas dehálaš nyanserenbargu jearahallat gálduid mat eai gávdno čállojuvvon vuork- káin. Čállojuvvon vuorkkát ovddastit dávjá eiseváld- diid perspektiivva. Nergård háliida ahte sii guđet fer- tejedje guođđit iežaset ruovttu ja vuolgit internáhtaide, galget beassat muitalit sin vásáhusaid birra, vai sin jiet- na gullošii. Nergård čujuha (8/4-16) Bråstad Jensena girjái gos čállá ahte son lea dolkan negatiivva govas mii Tromsø semi- nara oahpaheddjiin lea. Son maid imaštallá mo sáhttá oaidnit oktavuođaid dáruduhttima váikkuhusain mii lei skuvllain, ja sámegiela jápmimis. Gieskat almmu- huvvui artihkal dáruiduhttima váikkuhusaid birra mii čájeha mo internáhtasystema nuppástuhtii sámi mánáid giela. Artihkal lea almmuhuvvon ovtta máilmmi beak- kánemos dieđalaš gielladiehtaga áigečállagiin Diachro- dáruiduhttima muitalusaid?

RkJQdWJsaXNoZXIy NDI2ODk=