Sámis 25

10 Sámis 25/2017 Asta M. Balto geat leat massan giela ja gullevašvuođadovddu iežaset sámevuhtii (Balto & Johansson 2015). Go geahččá eará álgoálbmogiid skuvladili, de leat sá- mit ollen guhkelii eará álgoálbmogiid ektui. Sierra sá- mi skuvla- ja oahppoplánat, riekti oahppat ja geava- hit sámegiela ja Sámedikkiid váikkuhanvejolašvuohta skuvlensuorgái leat mearkkašahtti olahusat. Muhto sá- miin ii leat iešmearridanváldi, Sámedikkit besset váik- kuhit ja leat ráđđeaddin, muhto eai beasa loahpalaččat mearridit. Sámedikkit doibmet ráđđeaddi orgánan stáhtaid eiseválddiide skuvlensuorggi áššiin (Balto & Hirvonen 2008.) Muhto vaikko iešmearrideapmi vái- lu, de lea dehálaš leat pro-aktiiva, nugo maori profes- sor Smith ávžžuha álgoálbmogiid dahkat (Smith G.H 2000.) Sámit berrejit geavahit buot vejolašvuođaid skuvlensuorggis dasa ahte ovddidit sisdoalu mii čohkke ja nanne sámi álbmoga oktiigullevašvuođa Sámi skuvle­ jumis deattuhuvvo ahte galgá hukset ja ovddidit “sámi perspektiivva”, dahje galgá sámi kultuvrra vuođul doai- bmat, muhto dasa ii gávdno dađi eanet bagadus ja ol- lugat rahčet deavdit dasa konkrehta sisdoalu. Árvvo­ vuođđu čielggadeapmi galggašii vuolgit sámi árbe­ SÁPMI HAWAI'I Árbevirolaš árvvuid ja máttuid oahpahemiid sirdima birra Sápmelažžan leahkit Johan Turi boktalii juo álggogeahčin 1900-logu sá- miid oaidnit makkár fápmu koloniseremis lea go son čálii ahte sámiide oahpahit nu ollu joavdelasaid, oah- pahit láddelaš eallimii, eaigge oahpat ollenge sápmin leahkit. Turi čuožžuhus lea mu boktalan ja vuorjan das rájes go fuopmájinman duođalaš ášši dat lea go oahppo­ vuogádat maid fállet sámiide lea dákkár mii hehtte sáp­ melašvuođa bisuheami ja ovddideami. Okta dain vál- do prinsihpain sámi politihkas, maid Sámi konferáns- sat (sámi oktasaš bajimus orgána) leat mearridan, lea čohkket sámi álbmoga beroškeahttá riikkarájain. Nub- bi lea lea oahppopolitihkalaš prinsihppa, namalassii ba­ jásgeassit sámi mánáid ja nuoraid sápmelažžan, oktan našuvdnan. Muhto skuvlavuogádagat leat doaibman ja doibmet deháláš reaidun našunálstáhtaide fievrri- dit eanetlogu álbmoga kultuvrra boahtte buolvvaide ja doalahit čoahkis álbmoga oktan našuvdnan. Sámit fas geavahit ollu searáid oččodit skuvlavuogádaga reaidun alcceseaset, sámi álbmoga čohkket ja nannet sámegiela ja fievrridit sámi kultuvrra boahttevuhtii. Dasa lassin lea sámi álbmogii gáibidahkes hástalus fállat vejolaš vuogá­ daga mii buvttiha “ruoktot” fas daid ollugiid sámiin

RkJQdWJsaXNoZXIy NDI2ODk=