Sámen 2

Sámen 2/2017      63 mielan lij dát vuojtto Vuona rijka demokrátijaj. Ja ådå trádisjåvnnå europealasj demokrátija sisbielen gånnå trádisjåvnå vuostasj biejvve lij gå Gånågis vidát Olav allaájggásattjat rabáj vuostaj Sámedikkev 9. biejve gålgå­ dismánon jagen 1989. Dáhpádus værálda åvdemusáj buohta. Sámeriektá árvvalus NOU 1984: 18 Sámij rievtesdile birra, mij le vargga 700 – belak, le stuorámus ja divrrasa­ mos bihko árvvalus mij åvvå goassak le bijadum åvddån Vuona rijkan. Árvvalus le fábmogis dokumænnta mij dåhkki åhpadiddji girjjen gájk væráldin, álmmuktjærdaj birra ma li unneplågon. Gå gånågis vidát Olav rabáj ållu vuostasj Sámedikkev jagen 1989, lij dat dáhpádus værálda åvdemusáj buoh­ ta. Ja dat dokumænnta mij lij dasi vuodo, NOU 1984: 18, le dokumænnta værálda åvdemusáj buohta, ij un- nep gå nåv! LOAHPPA BÁGO Mån ålliv dáv tjállagav ja gijtáv sijáv ma li nåv ålos, árvusmahttema åvdås, måvtusduhttema åvdås ja dårju­ dimij åvdås dåk bahá biejvijt tjadá, gåktus måk javladuv­ vá. Jus ællim sij, de mån ivlim oadtjum bargadum dav majt mån vehik lev subtsastam dán giehton. Sijáv dánna nammadallat, dat gal ij le åvvå máhttelis, sige lágámusájt ja ålgobujt. Valla mån dagáv tjuolldusav jurra muhtem ietjá 84 jagága hárráj, Carsten Smitha hárráj sån gut lij njunjusj Sámeriektájuohkusin gå mån lidjiv danna. Carsten Smith le årrumAlemusriekta njunjusj ja profes­ sor rievtesdieda hárráj Oslo Universitehtan. Fágalattjat ja persåvnnålattjat tjuottjadij sån gájkat fámos sáme di­ lij bargo duohkáj, ij dåssju Sámeriektá juohkusin, valla ietján aj. Ja mij gullu juridihkkalattjat sáme riektájt tjad­ nat, de le suv barggo årrum ij unnep gå åvdemusán ja de­ gu tjuovggatårna lágásj. "Ja ietján le muv oajvvel juhte" gå galgav hiejttet degu dat mihtos hoalle romerij senáhtan, senator vuorrasap Cato (234–149 åvddåla Kristusa) gut juohkka hålav senáhtan hiejtij náv: "Ceterum censeo Carthaginem esse delendam" jali "ietján le muv oajvvel juhte Karta­ go bierre smålliduvvat." Stádastáhtta Kartago lij vanj vájves gilpustalle Gasskamæran romerij stádastáhttaj mij maŋŋela sjattaj Romerrijkka. Gå dát ártihkal le subtsas láhkaásadime bargo birra, de hiehpá nammadit juhte Romerrijkan lidjin huj buorre láhkamærrádusá, gåhtjodum Romerijrievtes (ius roma­ num). Huj buorre dajna vuogijn gå dat le akta dajsájnna­ samos allerijkaj rievtessystemajs gånnå vuodo prinsihpa ma vilá li fámon bissomin allerijkaj láhkamærrádusájn ja aj moatte ietjá rijkaj láhkamærrádusájn væráldav bir­ ra. Galgav nammadit guokta dajs prinsihpajs: Vuos­ tasj: Gånnå le juorrulibme, de galggá dát ássjálattaj ávk­ ken boahtet. Nubbe: Ássjálasj galggá årrot degu vige­ dibmen desik boahtám le gihttavállde riektáfábmogis duobbmo. Romerijrievtes ij le dal galla ålles gehtjadum dan tjuovgan mij le demokráhtalasj åvddånibme ájgij ål­ luj, man birra dát subtsas le vehik giehttum. Ietján le nappo muv oajvvel juhte Oarjjevuodna gån­ nå mån ánj viesov ja årrov, bierri viehkeduvvat åvddån. Ja duodden le muv oajvvel juhte Sámeriektá stuorra árv valus NOU 1984: 18 Sámij rievtedile birra, dat bierri årrot juridihkalsj studentaj pensum allaskåvlåjn ja uni­ versitetajn dajn rijkajn gånnå sáme gávnnuji degu álm­ muktjærdda mij le unneplåhko.